Avaleht

1955

Produtsent, stsenarist ja režissöör Katrin Laur on sündinud 29. aprillil 1955. aastal Tartus. Ta lõpetas 1973. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja õppis 1977–1982 Moskvas Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (ÜRKI) mängufilmi ja telerežii erialal (Sergei Gerassimovi meistriklass), lõpetades 1982 diplomiga summa cum laude. Samal aastal emigreerus ta Saksamaale. 1982–1987 tudeeris Katrin Laur kuus semestrit Münchenis Ludwig-Maximiliani ülikoolis saksa keelt ja kirjandust, tehes samal ajal vabakutselisena saateid ja dokumentaalfilme kohalikule televisioonile (Bayerischer Rundfunk). 1987–1994 jätkus töö Münchenis Raadio Vaba Euroopa (RFE) Eesti toimetuses ja BAD-s (Broadcast Analysis Department) ajakirjaniku ja vanemtoimetajana (pseudonüümi all Tiina Rosenbaum). 1996. aastast alates on Laur tegutsenud vabakutselise stsenaristi, stsenaariumi toimetaja (script consultant) ja režissöörina. Laur on ka 2006. aastal Tallinnas loodud produktsiooni- ja projektiarendusfirma Content Provider OÜ üks asutajatest ja tegev selle firma produtsendina.

Katrin Laur on 1994–2007 osalenud Euroopa produtsentide täiendõppe programmi EAVE (Les Entrepreneurs de l’Audiovisuel Européen) intensiivkursusel ning Frank Danieli, Julian Friedmani, Ken Dancygeri, Keith Cunninghami, Tom Schlesingeri, John Vorhausi ja Linda Segeri seminaridel jm koolitustel. Ta on andnud ise dramaturgiaseminare Saksamaal (Film- und Medienbüro Niedersachsen), Zürichis (Hochschule für Gestaltung), Tallinna Pedagoogikaülikoolis (2005) ning Balti Filmi- ja Meediakoolis (2008). Aastatel 2008–2011 oli Laur Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli stsenaristika ja dramatrugia dotsent, 2008-2010 Rahvusvahelise Filmikunsti M.A. programmis, 2010. aastast TV ja Audiovisuaalse Meedia õppetooli juures. Alates 2011. aastast Kunsthochschule für Medien (Kölni Meediakunsti Akadeemia) professor.

Filmograafia

(arenduses) Tsagan Khan – sõja jumal (dokumentaalfilm/animatsioon), Eesti Joonisfilm/ Content Provider/ Hub Productions, režissöör (koos Jerzy Lubachiga), stsenarist (koos Jerzy Lubachiga)

(arenduses) Bellamora! (mängufilm), Taska Film/ Content Provider, režissöör, stsenarist

2011 Surnuaiavahi tütar (mängufilm), Estinfilm/ Content Provider, režissöör, stsenarist, produtsent (koos Mati Seppinguga)

2011 Roots – sada aastat sõda ja muusikat (dokumentaalfilm), Content Provider/ Dia Fragma, režissöör (koos Gabriel Castro Rouilléga), stsenarist (koos Gabriel Castro Rouilléga)

2009 Vasha (mängufilm), Allfilm/ Philipp Homberg Filmproduktion/ Juonifilmi/ Wide Eye Films, stsenarist (koos Mart Kivastiku ja Hannu Saloneniga); režissöör Hannu Salonen

2007 Debora Vaarandi aeg (dokumentaalfilm), Content Provider, režissöör, stsenarist, produtsent

2006 Ruudi (mängufilm), Allfilm/ MRP Matila Röhr Productions/ Schmidtz Katze Filmkollektiv, režissöör, stsenarist (koos Aare Toikka ja Aarne Mägiga)

2003 Geschlecht: weiblich (= Naissoost) (telemängufilm), Gambit Film/ Westdeutscher Rundfunk, stsenarist; režissöör Dirk Kummer

2002 Igaviku seisukohalt (= Sub specie aeternitatis) (dokumentaalfilm), Estonia Film, konsultant (koos Peeter Linnapi ja Semjon Školnikoviga); režissöörid Igor Ruus ja Heli Speek

2002 Die lange Reise des Reto Bantli/ Rekkamiehen pitkä matka (= Reto Bantli pikk reis) (dokumentaalfilm), Triluna Film AG/ 3sat/ Yle TV 1, režissöör, stsenarist

1988 Revolution aus dem Salon (= Revolutsioon salongis) (dokumentaalfilm), Bayerischer Rundfunk, režissöör, stsenarist

1982 Kolm tundi rongini (lühimängufilm, ÜRKI diplomitöö), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1980 Armastuskiri (lühimängufilm, ÜRKI kursusetöö), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

1979 Heal järjel inimesed (lühimängufilm, ÜRKI kursusetöö), Tallinnfilm, režissöör, stsenarist

Auhinnad

2012 Pronksmedal, Luxor Egyptian and European Film Festival – filmi „Surnuaiavahi tütar“ eest

2012 Parima kõrvalosa preemia: Maria Avdjushko, Golden Knight International Film Festival (Russia) – filmi „Surnuaiavahi tütar“ eest

2011 Parim Balti film ja FIPRESCI preemia, Riga International Film Festival "Arsenals" – filmi „Surnuaiavahi tütar“ eest

2011 Balti filmide konkursil parima Eesti filmi auhind, PÖFF - Pimedate Ööde filmifestival – filmi „Surnuaiavahi tütar“ eest

2011 Publikupreemia, EstDocs - Eesti dokumentaalfilmide festival (Toronto, Kanada) – filmi „Roots - sada aastat sõda ja muusikat“ eest

2006 Grand prix, XIV Kodomotachino rahvusvaheline lastefilmide festival, Tokyo, Jaapan – filmi „Ruudi“ eest

2006 Publiku preemia, XI Schingeli rahvusvaheline laste- ja noorsoofilmide festival, Chemnitz, Saksamaa – filmi „Ruudi“ eest

2006 Parim täispikk mängufilm, VIII rahvusvaheline laste- ja noorsoofilmide festival „Listopadik“, Minsk, Valgevene – filmi „Ruudi“ eest

2006 II auhind 5-11aastastele mõeldud filmide kategoorias, IX rahvusvaheline laste- ja noorsoofilmide festival MAFF, Varssavi, Poola – filmi „Ruudi“ eest

2006 „Cairo Silver Prize“, Kairo rahvusvaheline laste- ja noorsoofilmide festival, Egiptus – filmi „Ruudi“ eest
2006 Parima näitleja auhind: Paul Oskar Soe, Moskva Lastefilmide Festival – filmi „Ruudi“ eest

1993 Ajalehe Sirp aastapreemia

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Laur, K. (1995). Sõnad [luulekogu]. Tallinn: Kunst.

Artiklid

2017

Laur, K. (2017). Kui pikk on eestlase elu? Õhtuleht, 7. jaan, lk 10-11, ill.

Laur, K. (2017). Milline näeb välja segregatsioon Eesti moodi? Õhtuleht, 21. jaan, lk 10-11, ill.

2016

Laur, K. (2016). Maalihe Saksamaal [põgenikest rääkimise viis on Saksamaal muutunud]. Eesti Päevaleht, 25. jaan, lk 10-11, ill.

Laur, K. (2016). Brüsseli tänavatel annab tooni vaikne vaenulikkus. Õhtuleht, 29. märts, lk 8, ill.

Laur, K. (2016). Alternatiiv, mida rikub poolehoid Putinile [Saksa noorest parteist AfD]. Eesti Päevaleht, 4. apr, lk 12, ill.

Laur, K. (2016). Miks kuulatakse populiste? Õhtuleht, 4. juuni, lk 8-9, ill.

Laur, K. (2016). Heaoluriigi igatsejad pole demokraatiaks valmis. Eesti Päevaleht, 14. juuni, lk 9, ill.

Laur, K. (2016). Saksamaa edukal riigijuhil on vähe enda seisukohti [Angela Merkeli poliitikast]. Eesti Päevaleht, 23. aug, lk 9.

Laur, K. (2016). Kaetud nägudest meie tsivilisatsioonis. Õhtuleht, 14. sept, lk 8, ill.

Laur, K. (2016). Kas väärime ikka oma riiki? Õhtuleht, 27. sept, lk 8.

Laur, K. (2016). Sooteadlikkus: tõde ja tõlgendus. Õhtuleht, 3. dets, lk 10-11, ill.

2014

Laur, K. (2014). Miks ei või Venemaa meid endale võtta? Eesti Päevaleht, 25. apr, lk 10.

2013

Mallene, L. (2013). Miks on Ruudil vaja issit? "Sest naisi ei tohi laevale võtta! Aga lõpuks said naised ka..." [laste arvamusi lastefilmist "Ruudi"]. Eesti Ekspress, 24. okt, lk 32-33, foto.

Ruudi - üksikema nupukas laps [mängufilmist "Ruudi"]. Eesti Ekspress, 24. okt, lk 66, foto.

2012

Velmet, T. (2012). Olav Rootsi elu sümfoonia [filmist "Roots, sada aastat sõda ja muusikat"]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 69-75, ill.

2011

Laasik, A. (2011). Teine Eesti on otsapidi tules [filmist „Surnuaiavahi tütar“]. Eesti Päevaleht, 26. veebr, lk 17.

Lokk, T. (2011). “Surnuaiavahi tütre” arvustus: ilu on vaataja silmades. Postimees, 28. veebr, lk 14.

Karu, K. (2011). Selline me elu on [filmist „Surnuaiavahi tütar“]. Nädal, 28. veebr, lk 18-20.

Vuorinen, R. (2011). Virossa on syntynyt kohu köyhyyttä ja alkoholismia kuvaavasta elokuvasta [filmist „Surnuaiavahi tütar“]. YLE Uutiset, 2. märts.

Tõnson, M. (2011). “Viletsus on käkitegu, õnn on see, millega peab tööd tegema” [filmist „Surnuaiavahi tütar“]. Eesti Ekspress, 3. märts, lk 46.

Remsu, O. (2011). Laps on püha [filmist „Surnuaiavahi tütar“]. Sirp, 4. märts, lk 8.

Ilves, L. (2011). Katrin Laur: Mul on olnud saatus, mitte elulugu. Lääne Elu, 5. märts.

Тух, Б. (2011). Где твой ангел-хранитель, Люсия? [Filmist „Surnuaiavahi tütar“]. День за Днём, 11.-17. märts, lk 29.

Tigasson, K.-R. (2011). Katrin Laur: me mõtleme nõukaaega liiga ohutuks [intervjuu]. Eesti Päevaleht, 12. märts, lk 2-3.

Oll, S. (2011). Kõik nagu päris elus, vaid joodikute asemel on näitlejad [filmist „Surnuaiavahi tütar“]. Maaleht, 3. apr, lk 28.

Balbat, M. (2011). Katrin Laur: film peab inimesi puudutama. Elukiri, nr 4, lk 10-14.

Koppel, A. (2011). Uskudes imedesse. Eesti Naine, apr, lk 20-22.

Liimets, A. (2011). “Surnuaiavahi tütar” ehk Katrin Laur teise Eesti hingeelu kaardistamas. Teater. Muusika. Kino, nr 6-7, lk 114-119.

Alavainu, A. (2011). Sügav mure inimkonna tuleviku pärast [filmist „Surnuaiavahi tütar“]. Teater. Muusika. Kino, nr 6-7, lk 120-123.

“Surnuaiavahi tütar” teeb festivalidebüüdi Montrealis (2011). Eesti Päevaleht, 15. aug.

Laasik, A. (2011). Rootsi muusika kõneles filmis tema eest [filmist "Roots, sada aastat sõda ja muusikat"]. Eesti Päevaleht, 14. sept.

Randalu, I. (2011). Kirgas dokument suurest dirigendist [filmist "Roots, sada aastat sõda ja muusikat"]. Sirp, 16. sept, lk 28.

Teder, A. (2011). Film Reviw: "Roots - One Hundred Years of War and Music". Eesti Elu = Estonian Life : Estonian weekly, 30. sept, lk 10.

Vihma-Normet, S. (2011). Esilinastus Katrin Lauri film Olav Rootsist. Eesti Elu = Estonian Life : Estonian weekly,  30. sept, lk 6, foto.

Väinmaa, P. (2011). Olav Roots - sada aastat sõda ja muusikat [samanimelisest filmist]. Muusika, nr 11, lk 33, ill.

2010

Koppel, N. (2010). Algasid uue eesti mängufilmi võtted [„Surnuaiavahi tütar“]. Õhtuleht, 9. juuli.

Laasik, A. (2010). Toit kõrbeb, naine joob, mees on tööta, tütar peab kooli jõudma... [filmist „Surnuaiavahi tütar“].  Eesti Päevaleht, 24. juuli, lk 14.

Veidenberg, I. (2010). Uus mängufilm kaastundest [„Surnuaiavahi tütar“]. Postimees, 25. juuli.

Sirpa ja Lucia ihailevat Peppiä [filmist „Surnuaiavahi tütar“] (2010). Turun Sanomat, 22. aug.

Taevere, M. (2010). Katrin Laur: “Minu jaoks on film suurim õnn maailmas”. Sirp, 27. aug, lk 22-23.     

2008

Ruben, A. (2008). Mähkmetest igaviku läveni [Urmas E. Liivi filmist „Tervitusi Nõukogude Eestist!“ ja Katrin Lauri filmist „Debora Vaarandi aeg“]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 140-144, ill.

2007

Tuumalu, T. (2007). Eestikeelne lastefilm tõi kinokülastuste rekordi [„Ruudi“]. Postimees: AK, 13. jaan, lk 13, ill.

Teinemaa, S. (2007). Vastab Katrin Laur. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 4-14, ill.

Hellerma, K. (2007). Aeg täis lahtisi otsi [filmist „Debora Vaarandi aeg“]. Sirp, 11. mai.

2006

Feldmanis, A. (2006). Katrin Laur: „Ruudi” liidab lapsed ja vanemad kokku [intervjuu]. Eesti Päevaleht, 20. veebr. lk 13, ill.

Ruus, J. (2006). Maailma levitajate huvi „Ruudi" vastu. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, 23. veebr.

Kossar, K. (2006). Mehise töö tegija [Katrin Laur]. Postimees: Arter, 25. veebr.

Rooste, J., Martinson, M. (2006). Eesti lastefilm räägib üksikutest lastest ja üksikutest vanematest [filmist „Ruudi“]. Sirp, 3. märts.

Avestik, R. (2006). Külarealism mängult ja päriselt [filmist „Ruudi“]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 113-118, ill.

Martson, I. (2006). Meie Ruudi [filmist „Ruudi“]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 119-122, ill.

Veidemann, R. (2006). Debora Vaarandi ja tema aeg saab filmiks [intervjuu]. Postimees, 26. aug.

2005

Sauter, P. (2005). Kümne küünega unistusest kinni [intervjuu Katrin Lauriga]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 12, 24. märts, lk 2-4, ill.

Tõnson, M. (2005). Katrin Laur loob oma maailma. Eesti Päevaleht, 14. mai, lk, 23, ill.

1981

Kaik, M. (1981). Laupäevane kohtumine [vestlus ÜRKI diplomandi Katrin Lauriga]. Noorte Hääl, 4. juuli.