Avaleht

1943 - 2011

Operaator, lavastaja, produtsent ja õppejõud Jüri Sillart sündis 29. mail 1943 Tallinnas. 1961 lõpetas ta Tallinna 21. Keskkooli ja 1970 Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (ÜRKI) filmioperaatorina. 1970–1971 töötas Sillart operaatorina Eesti Telefilmis (lisaks kontsertfilmidele tegi palasid „Aktuaalsele kaamerale“), 1971–1994 operaator-lavastajana ja režissöörina Tallinnfilmis, hiljem oli vabakutseline ning 1997. aastast produtsent ja režissöör omaenda stuudios Kairiin OÜ. 1996. aastast oli Jüri Sillart õppejõud Tallinna Kunstiakadeemias ja 1997. aastast Tallinna Pedagoogikaülikoolis. 2004. aastast oli Sillart Tallinna Ülikooli Filmi ja video õppetooli juhataja professori ametis, alates 2006. aastast juhtis ta filmikunsti bakalaureuse- ja magistriõppekavasid Balti filmi- ja meediakoolis. Jüri Sillart suri 10. sepembril 2011. aastal.

1980 nimetati Sillart Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks. 2001 pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. Jüri Sillart oli Euroopa Filmiakadeemia tegevliige 2008. aastast. Ta esindas Balti Filmi- ja Meediakooli rahvusvahelises filmikoolide organisatsioonis CILECT.

Oli abielus dokumentaalfilmide režissööri ja stsenaristí Julia Guteva-Sillartiga (sündinud 1943, lõpetanud ÜRKI 1974).

Jüri Sillartil oli enam kui 40 aastat kogemust režissööri ja operaatorina. Ta oli 1970.-80. aastatel  üks huvitavamaid ja omapärasema kunstilise pildikirjaga operaatoreid, keda kõrvutati selliste kuulsustega nagu näiteks Tarkovski operaator Georg Rerberg. Sillart oli peaoperaatoriks 12 Tallinnfilmi mängufilmi juures („Briljandid proletariaadi diktatuurile“, „Surma hinda küsi surnutelt“,„„Hukkunud Alpinisti“ hotell“, „Karge meri“, „Nipernaadi“, „Saja aasta pärast mais“ jt). Sillart tegi režissöörina neli täispikka mängufilmi („Äratus“, „Noorelt õpitud“, „Victoria“ ja „Kuldrannake“) ning neli eluloolist portreefilmi kolleegidest Anton Mutist („Antoša“, 1995), Grigori Kromanovist („Griša“, 1996), Leida Laiusest („Leida lugu“, 2002) ja Kaljo Kiisast („Sest ma nagu linnukene…“, 2005). 1994 lavastas ta Vene Draamateatris August Kitzbergi näidendi „Libahunt“.

Filmograafia

2011 Monumentum kikilipsuga (dokumentaalfilm), Estinfilm, Kairiin, operaator (+ Jelio Jelev, Mait Mäekivi, Sergei Trofimov), režissöör (koos Julia Guteva-Sillartiga)

2011 Idatuuled vinguvad (lühimängufilm), Balti Filmi- ja Meediakooli filmiosakond, konsultant; režissöör Raigo Saariste

2007 Mis iganes, Aleksander! (mängufilm), Luxfilm, juhendaja; režissöör  Maiju Ingman

2006 Kuldrannake (mängufilm), Taska Productions, režissöör; stsenarist Hans Luik

2005 Sest ma nagu linnukene… (täispikk dokumentaalfilm Kaljo Kiisast), Kairiin, režissöör, stsenarist, operaator (koos Andres Kulli ja Peeter Ülevainuga), produtsent

2002 Leida lugu (täispikk dokumentaalfilm Leida Laiusest), Kairiin, režissöör, stsenarist, produtsent

2001 Peeter (täispikk dokumentaalfilm Peeter Toomingast), Kairiin, režissöör, stsenarist, operaator (koos Vladimir Bogatkiniga), produtsent

2000 Volli, sempre volli (täispikk dokumentaalfilm Ernesto Preatonist), Kairiin, režissöör, stsenarist, operaator, produtsent

1999 Saaremaa – Gotland, sõsarsaared (dokumentaalfilm, vaatefilm), Kairiin [Eesti Televisiooni tellimus], operaator, produtsent; režissöör Julia Sillart

1997 Raplamaa (dokumentaalfilm), Kairiin, režissöör, stsenarist, operaator (koos Vladimir Bogatkini, Mihhail Petrovi, Kristjan Svirgsteni ja Aleksandr Razumoviga), produtsent

1996 Griša (dokumentaalfilm), Eesti Televisioon/ Avatud Eesti Fond; režissöör, stsenarist

1995 Antoša (dokumentaalfilm), Eesti Televisioon; režissöör, stsenarist

1994 Victoria (mängufilm kahes osas), Eesti Televisioon/ RCA, režissöör, stsenarist; peaoperaator Mait Mäekivi

1991 Noorelt õpitud (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör; stsenarist Rein Saluri, operaator Mait Mäekivi 

1989 Äratus (mängufilm), Tallinnfilm, režissöör; stsenarist Rein Saluri, operaator Mait Mäekivi 

1988 Varastatud kohtumine (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Leida Laius 

1987 Saja aasta pärast mais (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Kaljo Kiisk 

1985 Visu plastiksuusad (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör, operaator

1985 Bande (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Arvo Kruusement 

1984 Reekviem (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Olav Neuland

1984 [Kivist tooted] (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör, operaator

1984 [Emaileeritud tooted] (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör, operaator

1984 [Briljantidega tooted] (reklaam), Eesti Reklaamfilm, režissöör, operaator

1983 Nipernaadi (mängufilm), Tallinnfilm. operaator; režissöör Kaljo Kiisk

1981 Karge meri (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Arvo Kruusement 

1980 Metskannikesed (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Kaljo Kiisk

1979 „Hukkunud Alpinisti” hotell (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Grigori Kromanov

1977 Surma hinda küsi surnutelt (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Kaljo Kiisk

1977 Ringvaade „Nõukogude Eesti“ nr 20/21 [Eesti NSV, Ungari Rahvavabariigi Szolnoki komitaagi ja Saksa DV Schwerini ringkonna sõprussidemed], Tallinnfilm, operaator; režissöör Julia Guteva

1976 Aeg elada, aeg armastada (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Veljo Käsper

1975 Ringvaade „Nõukogude Eesti“ nr 16, Tallinnfilm, operaator; režissöör Valentin Kuik

1975 Ringvaade „Nõukogude Eesti“ nr 15 [Eesti NSV 35. aastapäev], Tallinnfilm, operaator; režissöör Valeria Anderson

1975 Kelleks saada (õppefilm), Tallinnfilm [ENSV Kutsehariduse Komitee tellimus], operaator; režissöör Julia Guteva-Sillart

1975 Kelleks saada (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Julia Guteva-Sillart

1975 Briljandid proletariaadi diktatuurile/ Бриллианты для диктатуры пролетариата (mängufilm kahes osas), operaator; režissöör Grigori Kromanov

1973 Tuli öös (mängufilm), Tallinnfilm, operaator; režissöör Valdur Himbek

1973 Ringvaade „Nõukogude Eesti“ nr 12, Tallinnfilm, operaator; režissöör Vitali Gorbunov

1973 Kadriorg (dokumentaalfilm), Talinnfilm, operaator; režissöör Julia Guteva-Sillart

1972 Juhan Smuul (dokumentaalfilm), Tallinnfilm, operaator (koos Peeter Toominga ja Ants Loomaniga); režissöör Reet Kasesalu

1971 Kaks kontserti (kontsertfilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Irene Lään

1971 Inspiratsioon/ Вдохновение (ballettfilm), Tallinnfilm [Kesktelevisiooni tellimus], operaator; režissöör Valdur Himbek

1970 Väike kontsert (kontsertfilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Leida Levald

1970 NSVL rahvakunstnik T.[iit] Kuusik vene ooperis (kontsertfilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Leida Levald

1970 Meie viisid (dokumentaalfilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Elmo Lööve

1970 Kompositsioonid (ballettfilm), Eesti Telefilm, operaator; režissöör Leida Levald

1969 Peigmees Medvedkovost (lühifilm, ÜRKI diplomitöö), operaator; režissöör Valentin Morozov

1968 Katused ja korstnad (muusikafilm, film-fantaasia), Eesti Telefilm, teine operaator; režissöör Valdur Himbek, stsenarist Ülo Vilimaa, operaator Anton Mutt

Auhindu

2001 Valgetähe V klassi teenetemärk

2001 Kultuurkapitali parima filmi aastapreemia – filmi „Peeter“ eest

1997 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind „Aasta film 1996“ – filmi „Griša“ eest

1996 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu auhind (Eesti iseseisvusaja parim mängufilm) – filmi „Noorelt õpitud“ eest

1990 Žürii eriauhind, XXXIII San Remo rahvusvaheline filmifestival, Itaalia – filmi „Äratus“ eest

1990 Nyrki Tapiovaara nimeline auhind, Espoo Läänemeremaade filmifestival (Espoo Cine), Soome – filmi „Äratus“ eest

1984 III järgu diplom ja III preemia kodumaise värvifilmi  parima kasutamise eest, NSVL Keemiatööstuse ja NSVL Riikliku Kinematograafia Komitee ühine IX üleliiduline konkurss Moskvas – filmi „Nipernaadi“ eest

1984 Auhind parima operaatoritöö eest mängufilmi loomisel, III Nõukogude Eesti filmifestival – filmide „Nipernaadi“ ja „Bande“ eest

1980 III preemia NSVL Riiklikult Julgeolekukomiteelt (julgeolekuorganite ja piirivalvevägede tööle pühendatud parimate kirjandus- ja filmiteoste vallas – filmi „Metskannikesed“ (auhind kahasse režissöör Kaljo Kiisa ja näitleja Tõnu Kargiga)

1980 I auhind parima operaatoritöö eest, I Nõukogude Eesti filmifestival – filmide „„Hukkunud Alpinisti“ hotell“ ja „Metskannikesed“ eest

1980 Auhind parima operaatoritöö eest, XIV üleliiduline filmifestival Vilniuses – filmi „Metskannikesed“ eest

1979 III järgu diplom ja III preemia kodumaise värvifilmi parima kasutamise eest, NSVL Keemiatööstuse ja NSVL Riikliku Kinematograafia Komitee ühine IV üleliiduline konkurss Šostkas, Ukraina – filmi „„Hukkunud Alpinisti“ hotell“ eest

1978 Parima mängufilmioperaatori auhind, IX üleliiduline filmifestival Jerevanis – filmi „Surma hinda küsi surnutelt“ eest

1978 I järgu diplom ja I preemia kodumaise värvifilmi parima kasutamise eest, NSVL Keemiatööstuse ja NSVL Riikliku Kinematograafia Komitee ühine III üleliiduline konkurss Moskvas – filmi „Surma hinda küsi surnutelt“ eest

1978 ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia filmikunsti alal – operaatoritöö eest filmide „Briljandid proletariaadi diktatuurile“, „Aeg elada, aeg armastada“ ja „Surma hinda küsi surnutelt“ loomisel

1977 Diplom visuaalse lahenduse eest, X üleliiduline filmifestival Riias – filmi „Aeg elada, aeg armastada“ eest

Valikbibliograafia

2014

Remsu, O. (2014). Kirjanik ja kirjanik [Jüri ja Julia Sillarti portreefilm "Monumentum kikilipsuga" Enn Vetemaast ning Tõnu Aru ja Eve Esteri portreefilm Arvo Valtonist "Kirjaniku elu"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8-9, lk 143-150, ill.

2013

Mikomägi, M. (2013). Jüri Sillart: Hea film on kui õhkõrn orhidee või maavillane parmupill [2003. a. ilmunud artikli oluliselt täiendatud versioon: Jüri Sillart eesti filmist ja enda omadest veidi lähemalt. 29. mail oleks Jüri Sillart saanud 70-aastaseks. Ka tema endiste õpilaste Elari Lendi ja Madis Reimundi meenutused]. Raplamaa Sõnumid, 12. juuni, lk 16-17.

2012

Saarik, H. (2012). Jüri Sillarti pärand ja poeetika. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 113-116, ill.

2011

Mäekivi, M. (2011). In memoriam Jüri Sillart 29. V 1943 - 10. IX 2011. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 122-123, ill.

Tammer, T. (2011). Jüri Sillart 1943-2011 [In memoriam]. Tule Tee, okt, [nr 41(9)], lk 5.

Kuidas tõmmata kokku ringi, mis ei allu ühelegi geomeetria reeglile [järelhüüe filmimees Jüri Sillartile]. Sirp, 16. sept, lk 28.

Raudam, T. (2011). Jüri Sillart: 29. V 1943 - 10. IX 2011. Sirp, 16. sept, lk 28.

Jüri Sillart - missioonitundeline õpetaja: 29. mai 1943 - 10. september 2011: sõpra ja kolleegi meenutavad filmimees Arvo Iho ja kunstnik Toomas Hõrak (2011). Maaleht, 15. sept, lk 36.

Lotman, E. (2011). Võlurite õpetaja: in memoriam Jüri Sillart (29.V 1943 - 10.IX 2011). Eesti Ekspress, 15. sept, lk 43.

Kulli, J.(2011). "Jüri Sillart oli viimane, kes tegi kino kunsti, mitte vaid raha nimel" [operaatorit, režissööri ja filmiõppejõudu Jüri Sillartit meenutavad Tiina Lokk, Tõnu Virve, Peeter Simm, Mait Mäekivi ja Teet Kallas]. Õhtuleht, 13. sept, lk 10-11.

Mikomägi, M. (2011). Jüri Sillart jääb siiruviiruliseks ka pärast surma: Raplamaast filmi teinud mehele mõeldes [mälestades operaatorit, režissööri ja filmipedagoogi Jüri Sillartit (29.V 1943-10.IX 2011). Tema filmist "Raplamaa"]. Nädaline, 13. sept, lk 7.

Laasik, A. (2011). Suri "Nipernaadi" kaamerasse püüdnud Jüri Sillart. Eesti Päevaleht, 12. sept, lk 14.

Lokk, T. (2011). Filmimees Jüri Sillart jõudis teisele kaldale, 29.05.1943-10.09.2011: in memoriam. Postimees, 12. sept, lk 23.

Suri filmimees Jüri Sillart (2011). Õhtuleht, 12. sept, lk 2.

2006

Sillart, J. (2006). Lennumasina nimi oli stokkardaan [Jüri Sillart meenutab lapsepõlve]. Õpetajate Leht, 8. dets, lk 4

Priimägi, L. (2006). Vääritu film [filmist „Kuldrannake“]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 76-78, ill.

Rand, J. (2006). Wow! Tallinn! [filmist „Kuldrannake“]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 79-83, ill.

Remsu, O. (2006). Paugub püstol, lendavad kilud [filmist „Kuldrannake“]. Sirp, 17. märts, lk 16.

Teder, T. (2006). Kuldrannakese virvatuled [filmist „Kuldrannake“]. Sirp, 10. märts, lk 1.

Ruus, J. (2006). Enesetaputerrorist Eesti moodi [lühiintrvjuu filmi „Kuldrannake“ stsenaristi Hans Luigega]. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, 9. märts.

2005

Kulli, J. (2005). Kiisk ei läinud Sillarti õnge [filmist „Sest ma nagu linnukene…”]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 120-123, ill.

Laulik, J. (2005). Pommimees tuleb pittu [filmi „Kuldrannake“ võtetel]. Nädal, 21. okt.

2003

Mikomägi, M. (2003). Jüri Sillart: „Hea film on kui õhkõrn orhidee või maavillane parmupill” [intervjuu]. Maaleht, 13. nov.

Remsu, O. (2003). Petrarca, Laius ja sündimata laps [filmist „Leida lugu“]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 111-117, ill.

Koppel, M.-M. (2003). „Leida lugu” on uurimus naisest. Kultuur ja Elu, nr 1, lk 52-55, ill.

2002

Linnap, P. (2002). Hääbumine… [filmist „Peeter“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 99-102, ill.

Maimik, A. (2002). Jüri ja Peeter [filmist „Peeter“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 103-105, ill.

2001

Mutt, M. (2001). Jürka [filmist „Peeter”]. Sirp, 7. dets.

Remsu, O. (2001).  Vabadus teeselda [filmist „Volli, sempre volli“]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 79-80, ill.

1998

Hallas, J. (1998). Räägib Raplamaa [filmist „Raplamaa“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 92-95, ill.

1997

Kapstas, M. (1997). Kunstisugemetega dokumentalistika aastafilm 1996 [filmist „Griša“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk. 84-88, ill.

1996

Kapstas, M. (1996). Igavesti „Antoša“. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 36-40, ill.

1995

Kärk, L. (1995). Jüri Sillarti portree „Antoša“ filmioperaator Anton Mutist. Postimees, 14. dets.

Kulli, J. (1995). Kuivanud lilled ja hüübinud veri [filmist „Victoria”]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 63-65, ill.

1992

Ritson, T. (1992). Juhised järeltulevale põlvele [filmist „Noorelt õpitud“]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 37-42, ill.

Rumm, H. (1992). Ühteaegu „Molodõje, neobutšennõje“ ja „The Sunny Kids“ [filmist „Noorelt õpitud“]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 42-44, ill.

Ehasalu, T. (1992). Magab rohelises raevus ehk ei me ette tea… [filmist „Noorelt õpitud“]. Sirp, 29. mai.

Kärk, L. (1992). Sillart ja Saluri jätkuvalt [filmist „Noorelt õpitud“]. Postimees, 11. mai.

Mattheus, Ü. (1992). Noorem vend Sillart [filmist „Noorelt õpitud“]. Sirp, 21. veebr.

Ruus, J. (1992). Jüri Sillarti kollaboratsiooni-sümboolika [filmist „Noorelt õpitud“]. Eesti Ekspress, 14. veebr.

Teinemaa, S. (1992). Kõik on Klorofüll [filmist „Noorelt õpitud“]. Eesti Aeg, 12. veebr.

1991

Nõu, E. (1991). Kaks imelikku filmi küüditajatest ja küüditamise ümber [Jüri Sillarti „Äratus“ ja Peeter Simmi „Inimene, keda polnud“]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 16-19, ill.

Torop, P. (1991). Ajaloo aegruumis [J. Sillarti „Äratus“, Pekka Parikka „Talvesõda“ ja Peeter Simmi „Inimene, keda polnud“]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 20-32, ill.

1990

Teinemaa, S. (1990). Jumala viha langes maa peale [lühiintervjuu Jüri Sillartiga]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 27-28, ill.

Karro, T. (1990). Tänasesse suunatud küsimused [Jüri Sillarti „Äratus“ ja Peeter Simmi „Inimene, keda polnud“]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 84-89, ill.

Laasi, E. (1990). Filmist „Äratus“ ajaloolase pilguga. Reede, 16. veebr.

1984

Ruus, J. (1984). Vastab Jüri Sillart [üles kirjutanud Jaan Ruus]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 5-10, ill.

1980

Sillart, J. (1980). Filmikujutisest ja operaatorist. Sirp ja Vasar, 26. dets.

1979

Tamberg, K. (1979). Kõik me oleme pärit lapsepõlvest [Jüri Sillartist]. Noorte Hääl, 3. aug.