Avaleht » Näitlejate bio » Vija Artmane

1929–2008

Näitleja Vija (Alīda) Artmane sündis 21. augustil 1929 Sēme asulas (Tukumsi maakond, praegu Tukumsi piirkond) Lätis. Isa Franz (Fritz) Artmanni poolt baltisaksa ja ema Anna Zaborowska poolt poola päritolu Artmane õppis pärast sõda Riias J. Rainise nimelise Läti Kunstiteatri (Dailes teātrī) draamastuudios teatrijuhi Eduards Smiļġise (1886–1966) juures. 1949–98 töötas ta näitlejana samas teatris ja 1998–2000 Riia Uues Teatris (Jaunajā Rīgas teātrī). Arvukatest lavarollidest on ehk tuntumad Julia "Romeos ja Julias" (1953), Ophelia "Hamletis" (1959), Solveig "Peer Gyntis" (1964), Nastassja Filippovna "Idioodis" (1969), Irina Arkadina "Kajakas" (1976) ja krahvinna Anna Fedotovna "Padaemandas" (1998). Kinoekraanil debüteeris Vija Artmane 1956 Ritana filmis "Pärast tormi". Üleliidulise tuntuse tõi talle Sonja roll draamas "Omad lapsed"  (1963) ja Ona Vytautas Žalakevičiuse klassikafilmis "Keegi ei tahtnud surra" (1966). Säravaimad rollid olid Kristīne Rudolfs Blaumanise romaani ekraniseeringus "Edgars ja Kristine" (1966), Veda Kong "Andromeeda udukogus" (1967), Katariina Suur "Jemeljan Pugatšovis" (1979) ja "Kuldses sajandis" (2003) ning Julia Lambert W. Somerset Maughami näidendil põhinevas telemängufilmis "Teater" (1978). Artmane on mänginud ka Eesti filmides – Anni Tihu Veljo Käsperi "Gladiaatoris" (1969) ja Siinat Arvo Iho draamas "Ainult hulludele ehk halastajaõde" (1990). Temale on pühendatud dokumentaalfilmid "Jutuajamine kuningannaga" (1980) ja "Solvata kuningannat. Vija Artmane" (2007). 1998. aastast antakse Riia rahvusvahelisel filmifestivalil "Baltijas Zvaigzne" (Balti Merevaik) välja Vija Artmane nimelist auhinda.

Vija Artmane oli abielus näitleja Artūrs Dimitersiga (1915–86). Olles pärast riigikorra muutumist oma senisest eluasemest loobuma sunnitud, võttis elu hammasrataste vahele jäänud teenekas näitleja omaks vene õigeusu ja eesnime Jelizaveta. 1984 ilmus eesti keeles Helle Tamme raamat "Vija Artmane". 2004 avaldas ta oma memuaarid "Külmakindlad. Hetki minu elus". 1965 omistati Artmanele Läti NSV rahvakunstniku, 1969 NSV Liidu rahvakunstniku ja 1978 sotsialistliku töö kangelase aunimetus. Näitlejat on tunnustatud muu hulgas Läti Teatriühingu elutööpreemiaga (2003) ja Kolme Tähe ordeniga (2007). Lätlanna nime kannab 28. III 1968 Krimmi Astrofüüsika Observatooriumis avastatud asteroid 4136 Artmane. Vija Artmane suri 11. oktoobril 2008 Strenči linnas Vidzemes (Valka rajoon).

Filmograafia

2008 Fritsud ja blondiinid/ Frizi un blondines (dokumentaalfilm, probleemfilm), Kuukulgur Film/ Subjektiv Filma, näitleja (episoodiline roll); režissöör Arbo Tammiksaar

2007 Обидеть королеву. Вия Артмане (Solvata kuningannat. Vija Artmane) (dokumentaalfilm, telefilm), telekanal РТР, portreteeritav; režissöör Tatjana Arhiptsova

2003 Золотой век (Kuldne sajand) (mängufilm), Artes, näitleja (roll: Katariina II); režissöör Ilja Hotinenko

2000 Каменская. Игра на чужом поле (Kamenskaja. Mäng võõral väljal) (teleseriaali I hooaja 2. jagu), NTV, näitleja (roll: Regina Valter); režissöör Juri Moroz

1996 Anna (mängufilm), Läti/ Saksamaa LV, näitleja (roll: kloostri abtiss); režissöör Aloizs Brenčs /esilinastus 2000/

1991 Любовь (Armastus) (mängufilm), Зодиак/ M. Gorki nimeline filmistuudio, näitleja (roll: Marina vanaema); režissöör Valeri Todorovski

1990 Ainult hulludele ehk halastajaõde (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: Siina); režissöör Arvo Iho /esilinastus 18.02.1991/

1990 Катафалк (Katafalk) (mängufilm), Mosfilm/ Jalta-Film, näitleja (roll: Jevgenia Andrejevna); režissöör Valeri Todorovski

1988 Спасённому – рай (Päästetut ootab ees paradiis) (mängufilm), M. Gorki nimeline filmistuudio, näitleja (roll: Maria Ivantejeva); režissöör Georgi Nikolajenko

1987 Моонзунд (Muhu väin) (mängufilm), Lenfilm, näitleja (roll: proua Milch, raamatusalongi perenaine); režissöör Aleksandr Muratov /esilinastus 27.06.1988/

1987 Svītas cilvēks (Inimene sviitist) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Aglaja Andrejevna, sekretär); režissöör Andris Rozenbergs

1986 Тайна Снежной Королевы/ Тайна Снежной королевы. Сказка про сказку (Lumekuninganna saladus) (telemängufilm 2 osas), Ekran, näitleja (roll: proua Sügis); režissöör Nikolai Aleksandrovitš

1985 Pēdējā indulgence (Viimane indulgents) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Erna Zāle); režissöör Ada Neretniece

1985 Emīla nedarbi (Vahtramäe Emili vembud) (telemängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: varjupaiga komandant); režissöör Varis Brasla

1983 Svešās kaislības (Võõrad kired) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Anna Valdmane); režissöör Jānis Streičs

1981 Izmeklēšanā noskaidrots (Uurimine on tuvastanud) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Ruta Graudiņa); režissöör Ada Neretniece

1980 Cīrulīši (Lõokesed) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Gundega); režissöör Oļģerts Dunkers

1980 Государственная граница. Фильм 1-й: Мы наш, мы новый… (Riigipiir I) (telemängufilm 2 osas), Belarusfilm [NSVL MN Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus], näitleja (roll: Zinaida Kirillovna, Vladimir Danovitši ema), režissöör Boriss Stepanov

1980 Saruna ar karalieni/ Разговор с королевой (Jutuajamine kuningannaga) (dokumentaalfilm), Rīgas Kinostudija, portreteeritav; režissöör Rolands Kalniņš

1978 Tavs dēls (Sinu poeg) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Elza Vitrupe); režissöör Gunārs Piesis

1978 Teātris (Teater) (telemängufilm 2 osas), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Džūlija Lamberte [Julia Lambert]); režissöör Jānis Streičs

1978 Емельян Пугачёв (Jemeļjan Pugatšov) (mängufilm), Mosfilm, näitleja (roll: Katariina II); režissöör Aleksei Saltõkov

1977 Mainai/ Обмен (Korterivahetus) (mängufilm), Leedu Filmistuudio, näitleja (roll: Jadvyga Žiliuvené, Leena ema); režissöör Raimondas Vabalas

1976 Meistars (Meister) (telemängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Aina Petrovna); režissöör Jānis Streičs

1975 Robina Huda bultas/ Стрелы Робин Гуда (Robin Hoodi nooled) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Kēta [Cat]); režissöör Sergei Tarassov

1974 Jūras vārti (Mere väravad) (telemängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Kristīne Dziesma); režissöör Sergei Tarassov

1973 Dāvana vientuļai sievietei (Kingitus üksikule naisele) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (rollid: Gita/ Kņopiene); režissöör Ēriks Lācis

1972 Egle rudzu laukā (Kuusk rukkis) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Dagmāra); režissöör Imants Krenbergs

1971 Me, gamomdziebeli/ Я, следователь (Mina, uurija...) (mängufilm), Gruzia-Film, näitleja (roll: Vanda Linnaste); režissöör Georgi Kalatozišvili

1971 Tauriņdeja (Ööliblika tants) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Nino); režissöör Oļģerts Dunkers

1970 Баллада о Беринге и его друзьях (Ballaad Beringist ja tema sõpradest) (mängufilm), M. Gorki nimeline filmistuudio, näitleja (roll: Anna Bering); režissöör Juri Švõrjov

1969 Stari stiklā (Kiired klaasis) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Irisa); režissöör Imants Krenbergs

1969 Trīskārtējā pārbaude/ Тройная проверка (Kolmekordne kontroll), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: proua Greta); režissöör Aloizs Brenčs

1969 Gladiaator (mängufilm), Tallinnfilm, näitleja (roll: Anni Tihu); režissöör Veljo Käsper

1968 Mērnieku laiki (Maamõõtjate ajad) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Liena); režissöör Voldemārs Pūce

1967 Туманность Андромеды (Andromeeda udukogu) (mängufilm), A. Dovženko nimeline filmistuudio, näitleja (roll: Veda Kong, ajaloolane); režissöör Jevgeni Šerstobitov

1967 Сильные духом (Kindlameelsed) (mängufilm 2 osas), Sverdlovski Filmistuudio, näitleja (roll: pani Lisowska); režissöör Viktor Georgijev

1967 Подвиг Фархада (Farhadi kangelastegu) (mängufilm), Uzbekfilm, näitleja (roll: tõlk Vera); režissöör Albert Hatšaturov

1966 Purva bridējs (Edgars ja Kristine) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Kristīne); režissöör Leonīds Leimanis

1966 Киевские фрески (Kiievi freskod) (eksperimentaalfilm), A. Dovženko nimeline filmistuudio, näitleja (roll: muuseumi varahoidja); režissöör Sergei Padžanov /film jäi lõpetamata/

1966 Niekas nenorėjo mirti (Keegi ei tahtnud surra) (mängufilm), Leedu Filmistuudio, näitleja (roll: Ona); režissöör Vytautas Žalakevičius

1965 Ракеты не должны взлететь (Raketid ei tohi startida) (mängufilm), A. Dovženko nimeline filmistuudio, näitleja (roll: Pearl); režissöörid Aleksei Švatško ja Anton Timonišin

1963 Родная кровь (Omad lapsed) (mängufilm), Lenfilm, näitleja (roll: Sonja); režissöör Mihhail Jeršov

1962 Вступление (Sisseastumine) (mängufilm), Mosfilm, näitleja (episoodiline roll: naabrinaine-lätlanna); režissöör Igor Talankin

1962 Diena bez vakara (Päev ilma õhtuta) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: [medõde] Kaire); režissöör Māris Rudzītis

1961 Kārkli pelēkie zied (Tänan kevade eest) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Velta Mežmale); režissöör Gunārs Piesis

1960 Vētra (Torm) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Māra Vilde); režissöörid Rolands Kalniņš ja Varis Krūmiņš

1958 Svešiniece ciemā (Võõrana asulas) (mängufilm), Rīgas Kinostudija, näitleja (roll: Elza); režissöör Ada Neretniece

1956 Kā gulbji balti padebeši iet (Pilved kui luikede parv) (mängufilm), Rīgas Mākslas un hronikālo filmu studija, näitleja (roll: Dace Straume); režissöör Pāvels Armands

1956 Pēc vētras (Pärast tormi) (mängufilm), Rīgas Mākslas un hronikālo filmu studija, näitleja (roll: Ruta); režissöörid Eduards Penclins ja Fjodor Knorre

Auhinnad

2007 Kolme Tähe orden IV järk

2004 Sõpruse orden, Venemaa

2003 Läti Teatriühingu elutööpreemia

1979 Lenini orden

1978 sotsialistliku töö kangelane

1969 NSV Liidu rahvakunstnik

1965 Läti NSV rahvakunstnik

1956 Läti NSV teeneline kunstnik

Valikbibliograafia

Raamatud, monograafiad

Artmane V. (2004). Ziemcieši. Mirkļi no manas dzīves. Riia: Pētergailis.

Aртмане, В. (1990). Сердце на ладони. Moskva: Молодая гвардия.

Сосновский, И. (1985). Вия Артмане. Moskva: Союз кинематографистов СССР.

Tamm, H. (1984). Vija Artmane. Tallinn: Eesti Raamat.

Vija Artmane (1979). Riia: Liesma.