Filmioperaator Voldemar Päts sündis 15. veebruaril (vkj 2. veebruaril) 1902 õigeusu vaimuliku Nikolai Pätsi pojana. Tihti on eeskätt filmioperaatorina tuntud meest segi aetud tema samanimelise onuga, ehkki nende vanusevahe oli 24 aastat. Augustist 1923 kuni maini 1924 osales ta teiste isetegevuslike näitlejate kõrval Balduin Kusbocki asutatud 1. Eesti Filmi Stuudio õppetöös. Pärast stuudio lagunemist kaasati sealne ärksam sõpruskond ajaloolise draama "Mineviku varjud" loomisprotsessi; film on hävinud. Samuti on hävinud Voldemar Pätsi osalusel lavastatud salongifarss "Dollarid" (1929), mis kujutas endast rahvusvahelise kommertsmuinasjutu mugandust Eesti oludele. 1935. aasta juuli viimastel päevadel ilmus ajakirjanduses (Postimees 30.07.1935, nr 204, lk 1) sõnum esimesest Eesti helikroonika eksperimendist Tallinna kinos Modern. Demonstreeriti filmikaadreid Haapsalu meeslaulupäevast, mille kaameratöö oli Voldemar Pätsilt ja heliülesvõtted August Eichelmannilt (Eljarilt). Mõlemad juhtisid kodumaise ettevõtte Helila helifilmisalvestusi ringhäälingu ruumides Estonia majas; salvestati peamiselt laule. 1935–40 tegutses Päts filmioperaatorina propagandasihtasutuse Eesti Kultuurfilm (EKF) juures, kus toodeti järjepidevalt ringvaateid ja nn kultuurfilme, vaatefilme ja olukirjeldusi, samuti tellimusfilme. Voldemar Pätsi täpne surmapäev on seni teadmata. 27. septembril 1942 maeti tema põrm Tallinna Siselinna kalmistule (Apostlik Õigeusu kalmistu).

Täispikk tummfilm "Mineviku varjud", mille võtted toimusid Keila-Joal, Kose-Lükatil, Harkus, Rannamõisas ja Kadriorus, esilinastus 12.–23. detsembrini 1924 Tallinna kinos Rekord osaühingu Eesti National Film produktsioonina. Ärimees Ernst Seimi kõrval on projekti õnnestumises mingit osa mänginud Ida Jeršova, Eesti National Filmi õppestuudio üks asutajaid ja mõned aastad hiljem Konstantin Märska eestvõttel lavastatud "Rummu Jüri" finantseerija. 1925 asutati Film-Klubi, mille põhikirjajärgseks eesmärgiks oli filmimajanduse kutsetöösse süvendamiseks tarviliste teadmiste levitamine, sel alal töötajate ainelise seisukorra parandamine ja kutsehuvide kaitsmine. Voldemar Pätsil õnnestus luua klubi liikmetest filmigrupp, kelle abil sai teoks tragikomöödia "Kevade unelm". Selles realistlikus nn olufilmis, mille keskmes armulugu, võis näha hulga tõsieluvõtteid Tallinnast ja ümbrusest ning kaadreid Vilsandi linnuriigist. "Kevade unelmas" mängis ka Voldemari abikaasa Olga Päts (endise nimega Kaparjost). Kahjuks hävisid filmi negatiiv ja koopiad 1933 kino Endla (endine Rekord) tulekahjus Nunne tänaval.

1931 valmis Eesti esimene joonis-trikkfilm "Kutsu-Juku seiklusi". Poolikuna säilinud või lõputa jäänudki 4-minutise filmi puhul on arvatud, et selle autorid Elmar Jaanimägi (kunstnik), Voldemar Päts (operaator ja režissöör) ning küllap ka stuudioomanik Aleksander Teppor (Suur-Karja tänava fotoateljee) plaanisid alguses teha tervet sarja joonistatud naljafilme varajase Disney laadis. Ei ole teada, kas mehed tüdinesid pärast 5000 joonistuse valmistegemist töö ennenägematu raskuse tõttu või kadus loo tagumine ots aegade jooksul. Pole ka täpseid andmeid Berliinis tehtud helirea saatusest.

Isa ja onud

Voldemar Pätsi isa Nikolai Päts (06.09.1871–29.11.1940) oli vendadest vanim. Nikolai Päts oli kooliõpetaja, vaimulik, seltsi- ja ühiskonnategelane, poeet ja ajakirjanik, poliitik ja suure pere isa. 1904–18 töötas ta Räpina õigeusu koguduse preestrina (alates 1914. aastast ka Võru- ja Valgamaa praostina) ja 1919–36 Tallinna Püha Siimeoni ja Hanna koguduse preestrina. Ühtlasi on ta olnud ajakirja Elutõde peatoimetaja, Riigiraamatukogu juhataja Tallinnas (1920–24), Tallinna Aleksander Nevski koguduse esivaimulik (1936. aastast), EAÕK Sinodi esimees ja mitme Tallinna gümnaasiumi usuõpetuse õpetaja. Filmioperaator Voldemari Pätsi onud olid Konstantin Päts (1874–1957, Eesti Vabariigi riigivanem ja esimene president), Voldemar Päts (1878–1958, kunstnik ja kunstipedagoog) ning Peeter Päts (1880–1942, geograafiharidusega riigiparkide valitseja ja üks Tallinna loomaaia asutajaid).