Avaleht

Jaan-Jürgen Klaus

Avaleht

Jaan-Jürgen Klaus

Huviinfo

  • Väljavõtteid (aja)kirjandusest

    "Eesti noorema põlvkonna filmilooja Jaan-Jürgen Klaus on keskendunud põhiliselt kunstilisele dokumentaal- ja portreefilmidele, milles dramaturgia  ja filosoofilise eksistentsiaalsuse kõrval (näiteks filmides "Erakpoeet Marko Kompus", "Berliini pastoraal") on autor püüdnud absurdi ja eluterve meelelahutuse abil kujutada ka eestlaste head huumorimeelt ja peent eneseirooniat ("Kunstidiplom", "Alma Mater power Tartuensis", "Supilinn 2002"). Jaan-Jürgen Klaus tegutseb ka animatsiooni ja joonisfilmide valdkonnas (Väikese Jantsukese suur koogipäev", 2005; "Kollane kiirtee", 2006). 2008 aastal on Eesti Televisiooni "Eesti lood" sarjas vändatud portreefilm "Professionaalne amatöör", mis kõneleb Jaan-Jürgen Klausist kui Tartu boheemlaste hingekroonikust. Samuti oli 2009 aasta ETV üks kultuurisaade OP pühendanud Jaan-Jürgen Klausi filmiloomingu analüüsile. Jaan-Jürgen Klausi autorifilmide õhtud on toimunud 2005. a. Tallinna Kinomajas, 2007. a. Von Krahli kinos ja 2008. a. Tartus Genialistide klubi kinos."
    Järvine, J. (2011). Eesti amatöörfilm V. Tallinn: Eesti Filmiamatööride Liit, lk 166.

    Sulev Keedus, filmirežissöör: „Jaan-Jürgen Klaus on omamoodi Johannes Pääsuke, kes kümne pildiga jutustab rohkem, kui mõni teine piltnik elutööga. Oskus inimest märgata, leida õige helistik, mõte ja meel, mis filmi justkui iseenesest komponeerib – see oskus on anne, mis väärtustab Jaan Jürgen Klausi filme. Need on julged, vormilt ja rütmilt heitlikud lood. Meie aja kroonika. Ehe ja aus!“
    Mägi, R. (2013). Jaan-Jürgen Klaus, Tartu vaimu portreteerija. Vooremaa, 21. sept. https://www.vooremaa.ee/jaan-jurgen-klaus-tartu-vaimu-portreteerija/

     

    Maria Ulfsak-Šeripova, filmiajakirjaanik: „Von Krahli kinos tutvustatud Jaan-Jürgen Klausi filmid „Erakpoeet Marko Kompus” ja „Sinitäheke” on muljetavaldavad linateosed. Naivism-dokumentalismi žanri viljeleva amatöörautori lähtepunktiks on harvaesinev sõbralikkus ja siirus, millega ta oma kangelasi jäädvustab.

    Kui Erkki Hüvast kõnelev „Sinitäheke” on olemuselt emotsionaalsem ja kompositsioonilt ebaühtlasem, toites vaatajat rokileegi ja Tartu vaimu magushapu kompotiga, siis Marko Kompust portreteeriv film on filosoofilisem ja sügavam. Teos on pildilt ja sisult sümboliküllane ja vaimukas, seda nii tänu režissöör Klausi omapärasele käekirjale kui peategelasele, rühmituse Erakkond poeedile Marko Kompusele. Lõputiitrites tänatud „ei miski” on antud teose kontseptsioonis üks olulisemaid elemente, kuna Kompust tutvustatakse paljuski eituse varal. Ta on mässaja, eitades ühiskonna norme ja traditsioonilist luulet. Kavala naeratusega poeet künnab elu- ja luulepõldu nii naljakalt, traagiliselt ja süvitsi, et ümber puupaku mässitud okastraadist saab ses filmis „Skulptuur Jeesus”, naaskli otsas tiirlevast leivaviilust aga hallitanud nuku kirstukaas. Peategelase tähelepanekud usust ja elust, luulelis-demagoogiline maailmatunnetus ja „ühiskonna Moolokile” ohvrite toomisest keeldumine mõjuvad väga inspireerivalt.

    Klausi pildikeel on ebastandardne, ta kasutab veidraid zoom’e, ootamatuid aegluupe ja stoppkaadreid, filmides pole väga jõulist narratiivi, vaid pigem koosnevad need vahepealkirjadega eraldatud pildikestest. Nende kahe teose põhjal võib järeldada, et režissööril on armastus tegelaste vastu, kel suust vähemalt mõni hammas puudu ja juuksed pulstund. Aga ei tohi lasta end ära petta pesemata pealispinnast, tuleb näha ka sügavamale – Klausil on annet ja silma. Neis kahes linateoses on eelarve puudumisest hoolimata (või just tänu sellele?) väga tugev hitipotentsiaal ja neid võiks vabalt näidata ka ETV „Eesti lugude” sarjas.“

    Ulfsak-Šeripova, M. (2007). Mõtlusfilmide meister muigab hoolivalt. Eesti Ekspress: Areen, 22. märts, lk B 11. Mõtlusfilmide meister muigab hoolivalt - Eesti Ekspress (delfi.ee)

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm