Avaleht

Mait Laas

Avaleht

Mait Laas

Bibliograafia

  • Raamatud

    Robinson, C. (2010). Dreamworlds of Mait Laas. Rmt: Animators Unearthed: A Guide to the Best of Contemporary Animation. New York: Continuum, lk 209-216.
    Ravi, M., Vaino, M., Matsin, P, Laas, M. [jt.] (2002). Ekskursioonijuhi laptop 1891-2003 [luuletused ja tekstid]. [Tallinn]: Rühmitus 14 NÜ.
    Matsin, P. (2000). Aabits [kujundus: Mait Laas]. [Tallinn]: Rühmitus 14 NÜ.
    Laas, M. (1998). Nett [autori kujundus; Rühmitus 14 NÜ]. [Tallinn]: Talmar & Põhi.
    Laas, M., Mägi, M., Matsin, P. (1994). Ego ja mõju [luuletused / illustreerinud M. Laas]. [Tallinn]: Rühmitus 14 NÜ.
    Matsin, P., Laas, M. (1994). Kaks muinasjuttu. [Tallinn]: Talmar & Põhi.
    Matsin, P., Mägi, M., Laas, M., Kadarik, E. (1993). Aja algus [luuletused]. [Tallinn]: Rühmitus 14 NÜ.

    Artiklid

    2021

    Laas, M. (2021). Arvo Nuudi ruumiline maailm. Sirp, 12. märts, lk 24–25, ill.

    Pulk, M. (2021). Tori põlgab transpordiameti sillauuenduse ära [Tori inimeste eeskõnelejaks uue silla asjus on saanud animafilmide režissöör Mait Laas]. Postimees, 29. märts, lk 4-5, ill.

    Laas, M. (2021). Tasa sõuad üle silla [Tori vana silla renoveerimise vajadusest]. Postimees, 31. märts, lk 13, ill.

    Laas, M. (2021). Eestis näidati liikuvaid pilte esimest korda Pärnus [juulis 1896]. Postimees, 21. okt, lk 20, ill.

    2020

    Alla, H., Laas, M. (2020). Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku [tagasivaade Elbert Tuganovi elule ja loomingule tema 100. sünniaastapäeval]. Postimees: AK, 22. veebr, lk 10–11, ill.

    Üks küsimus [Milleni viib EFI plaan anima- ja lühimängufilm ühe rahastuse alla kokku viia?] (2020). Vastavad Mari Kivi, Priit Tender, Mait Laas, Mattias Mälk, Kaspar Jancis, Martinus Klemet, Ülo Pikkov, Riho Unt, Janno Põldma ja Hardi Volmer. Teater. Muusika. Kino, nr 7/8, lk 144–151, ill.

    Laas, M. (2020). Parema elu nimel [Heino Parsi elust ja loomingust]. Sirp, 9. okt, lk 18-!9, ill.

    2018

    Kalev, M. (2018). Mait Laas: Vegan-teadmatu karu korraldas minu mesilastele massimõrva. Eesti Ekspress, 15. aug, lk 27, ill.

    2016

    Hanson, R. (2016). Päevapiltnik tegi taludes kunstpilte [Mait Laas tutvustab ühe esimese eesti fotograafi Mihkel Tilga loomingut]. Postimees: Tartu Postimees, 19. mai, lk 16, ill.

    2014

    Luigas, E. (2014). Mait & mesilased [Nukufilmide režissöör Mait Laas tegeleb mesindusega]. Aed, märts - juuni, lk 98-101.
    Sibrits, H. (2014). Eesti film Hiinas: Mait Laas rääkis miljonitega ["Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu" menust Pekingis Euroopa Liidu filmifestivalil ja Mait Laasi esinemistest seal]. Postimees, 6. nov, lk 17.

    2013
    Kruusmägi, A. (2013). Eesti 3D nukufilmi režissöör: seitsme aastaga pidime üles ehitama terve maailma [Mait Laas filmi „Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“ saamisloost]. Õhtuleht, 6. märts, lk 12-13.
    Karjatse, T. (2013). Armastus ühe apelsini vastu [„Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“]. Eesti Ekspress: Areen, 7. märts, lk 37.
    Tuumalu, T. (2013). Mait Laas sprintis maratoni [intervjuu Mait Laasiga]. Postimees, 7. märts, lk 18-19.
    Teder, T. (2013). Prillid palgel võib nüüd kinos meie nukuooperit vaadata [intervjuu Mait Laasiga]. Sirp, 8. märts.
    Tuumalu, T. (2013). Mängib ikka nukkudega [Mait Laas rubriigis Nädala näod]. Postimees, 9. märts, lk 3.
    Peegel, M. (2013). Apelsini ja sidruni armuloos kipub nappima sügavust ja pinget [„Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“]. Eesti Päevaleht, 11. märts, lk 13.
    Tuumalu, T. (2013). Cipollinost sai paadipõgenik [„Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“]. Postimees, 11. märts, lk 12.
    Kui isa mängib nukkudega [üks päev Mait Laasi elust ] (2013). Pere ja Kodu, märts, lk 60-62, fotodel Mait Laas perega.
    Laaniste, M. (2013). Julged ambitsioonid vs karm tegelikkus [nukufilmist „Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk  90-95, fotod.

    2010

    Tuumalu, T. (2010). Mait Laas sai raamatu sisse [Ottawa animafilmide festivali juhi ja eesti animafilmi hea tundja Chris Robinsoni 2010 aastal kirjastuses Continum ilmunud raamatust "Animators Unearthed". Raamatus on pühendatud peatükk "Dreamworlds of Mait Laas" eesti animaatorile Mait Laasile]. Postimees, 4. aug, lk 14.
    Isesugune nukke ja kunsti armastav mees [Nukufilmi lavastajast, stsenaristist ja kunstnikust Mait Laasist, keda tutvustatakse 3. detsembril 2010 Vikerraadio saates "Isesugused inimesed"] (2010). Maaleht: TeRa, nr 47, 29. nov - 5. dets, lk 4, ill.

    2008

    Davidjants, K. (2008). Mait Laas: Tuganov ja Pars täiendasid üksteist [intervjuu filmi „Aja meistrid" režissööri Mait Laasiga]. Eesti Päevaleht, 20. veebr, lk 14, ill.
    Tuumalu, T. (2008).  Mehed, kes valitsesid nukkudega mängides aega, filmi sees [intervjuu filmi „Aja meistrid" režissööri Mait Laasiga]. Postimees, 20. veebr, lk 14, ill.
    Mihkelson, I. (2008). Meestest, kes mängisid tõsiselt nukkudega [filmist „Aja meistrid"]. Postimees: AK, 23. veebr, lk 18.
    Teder, T. (2008). Film kui väärikas sõjaelevant [filmist „Aja meistrid"]. Sirp, 7. märts, lk 11.
    Nelk, A. (2008). Aja meisterdamise kunst [filmist „Aja meistrid"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 91-96, ill.

    2007

    Püve, B. (2007). Aja meistrite jälgedes [filmist „Aja meistrid"]. Eesti Ekspress, 22. nov, lk B2-B3, ill.

    2006

    Kaus, J. (2006). Superorgaaniline animatsioon [filmist „Generatio"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 89-98, ill.

    2005

    Tootmaa, R. (2005). Inimesed ja mesilased [filmist "Gene+ratio"]. Sirp, 25. nov, lk 10.

    2003

    Teinemaa, S. (2003). Persona grata: Mait Laas. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 115-117, ill.

    2001

    Teder, T. (2001). Kriitikud ja poliitikud [autor seab kahtluse alla Eesti Filmiajakirjanike Ühingu otsuse anda aasta 2000 parima filmi tiitel joonisfilmile "Lotte", selle asemel, et anda see näiteks geniaalse Mait Laasi geniaalsele animafilmile "Teekond Nirvaanasse"]. Sirp, 9. veebr, lk 17.

    2000

    Pedmanson, P. (2000). Ajatu mõistus, au ja südametunnistus ehk Edasi-tagasi pilet Nirvaanasse [filmist „Teekond Nirvaanasse"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 113--115, ill.

    1998

    Mirme, O. (1998). „Päevavalgus" ehk Mait Laasi enesepilastus. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 68-69, ill.

    1997

    Funk, K. (1997). ÜRO suure tamme all [filmist „Keegi  veel"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 50-51, ill

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm