Avaleht

Jüri Sillart

Biograafia

  • Operaator, lavastaja, produtsent ja õppejõud Jüri Sillart sündis 29. mail 1943 Tallinnas. 1961 lõpetas ta Tallinna 21. Keskkooli ja 1970 Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (ÜRKI) filmioperaatorina. 1970–1971 töötas Sillart operaatorina Eesti Telefilmis (lisaks kontsertfilmidele tegi palasid „Aktuaalsele kaamerale“), 1971–1994 operaator-lavastajana ja režissöörina Tallinnfilmis, hiljem oli vabakutseline ning 1997. aastast produtsent ja režissöör omaenda stuudios Kairiin OÜ. 1996. aastast oli Jüri Sillart õppejõud Tallinna Kunstiakadeemias ja 1997. aastast Tallinna Pedagoogikaülikoolis. 2004. aastast oli Sillart Tallinna Ülikooli Filmi ja video õppetooli juhataja professori ametis, alates 2006. aastast juhtis ta filmikunsti bakalaureuse- ja magistriõppekavasid Balti filmi- ja meediakoolis. Jüri Sillart suri 10. sepembril 2011. aastal.

    1980 nimetati Sillart Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks. 2001 pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. Jüri Sillart oli Euroopa Filmiakadeemia tegevliige 2008. aastast. Ta esindas Balti Filmi- ja Meediakooli rahvusvahelises filmikoolide organisatsioonis CILECT.

    Oli abielus dokumentaalfilmide režissööri ja stsenaristí Julia Guteva-Sillartiga (sündinud 1943, lõpetanud ÜRKI 1974).

    Jüri Sillartil oli enam kui 40 aastat kogemust režissööri ja operaatorina. Ta oli 1970.-80. aastatel  üks huvitavamaid ja omapärasema kunstilise pildikirjaga operaatoreid, keda kõrvutati selliste kuulsustega nagu näiteks Tarkovski operaator Georg Rerberg. Sillart oli peaoperaatoriks 12 Tallinnfilmi mängufilmi juures („Briljandid proletariaadi diktatuurile“, „Surma hinda küsi surnutelt“,„„Hukkunud Alpinisti“ hotell“, „Karge meri“, „Nipernaadi“, „Saja aasta pärast mais“ jt). Sillart tegi režissöörina neli täispikka mängufilmi („Äratus“, „Noorelt õpitud“, „Victoria“ ja „Kuldrannake“) ning neli eluloolist portreefilmi kolleegidest Anton Mutist („Antoša“, 1995), Grigori Kromanovist („Griša“, 1996), Leida Laiusest („Leida lugu“, 2002) ja Kaljo Kiisast („Sest ma nagu linnukene…“, 2005). 1994 lavastas ta Vene Draamateatris August Kitzbergi näidendi „Libahunt“.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm