Avaleht

Jüri Sillart

Avaleht

Jüri Sillart

Bibliograafia

  • 2018

    Virve, T. (2018). Jüri Sillarti omaaegse kaasteelisena „Püha Jüri päeval“. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 98–104, ill.

    2014

    Remsu, O. (2014). Kirjanik ja kirjanik [Jüri ja Julia Sillarti portreefilm "Monumentum kikilipsuga" Enn Vetemaast ning Tõnu Aru ja Eve Esteri portreefilm Arvo Valtonist "Kirjaniku elu"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8-9, lk 143-150, ill.

    2013

    Mikomägi, M. (2013). Jüri Sillart: Hea film on kui õhkõrn orhidee või maavillane parmupill [2003. a. ilmunud artikli oluliselt täiendatud versioon: Jüri Sillart eesti filmist ja enda omadest veidi lähemalt. 29. mail oleks Jüri Sillart saanud 70-aastaseks. Ka tema endiste õpilaste Elari Lendi ja Madis Reimundi meenutused]. Raplamaa Sõnumid, 12. juuni, lk 16-17.

    2012

    Saarik, H. (2012). Jüri Sillarti pärand ja poeetika. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 113-116, ill.

    2011

    Mäekivi, M. (2011). In memoriam Jüri Sillart 29. V 1943 - 10. IX 2011. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 122-123, ill.

    Tammer, T. (2011). Jüri Sillart 1943-2011 [In memoriam]. Tule Tee, okt, [nr 41(9)], lk 5.

    Kuidas tõmmata kokku ringi, mis ei allu ühelegi geomeetria reeglile [järelhüüe filmimees Jüri Sillartile]. Sirp, 16. sept, lk 28.

    Raudam, T. (2011). Jüri Sillart: 29. V 1943 - 10. IX 2011. Sirp, 16. sept, lk 28.

    Jüri Sillart - missioonitundeline õpetaja: 29. mai 1943 - 10. september 2011: sõpra ja kolleegi meenutavad filmimees Arvo Iho ja kunstnik Toomas Hõrak (2011). Maaleht, 15. sept, lk 36.

    Lotman, E. (2011). Võlurite õpetaja: in memoriam Jüri Sillart (29.V 1943 - 10.IX 2011). Eesti Ekspress, 15. sept, lk 43.

    Kulli, J.(2011). "Jüri Sillart oli viimane, kes tegi kino kunsti, mitte vaid raha nimel" [operaatorit, režissööri ja filmiõppejõudu Jüri Sillartit meenutavad Tiina Lokk, Tõnu Virve, Peeter Simm, Mait Mäekivi ja Teet Kallas]. Õhtuleht, 13. sept, lk 10-11.

    Mikomägi, M. (2011). Jüri Sillart jääb siiruviiruliseks ka pärast surma: Raplamaast filmi teinud mehele mõeldes [mälestades operaatorit, režissööri ja filmipedagoogi Jüri Sillartit (29.V 1943-10.IX 2011). Tema filmist "Raplamaa"]. Nädaline, 13. sept, lk 7.

    Laasik, A. (2011). Suri "Nipernaadi" kaamerasse püüdnud Jüri Sillart. Eesti Päevaleht, 12. sept, lk 14.

    Lokk, T. (2011). Filmimees Jüri Sillart jõudis teisele kaldale, 29.05.1943-10.09.2011: in memoriam. Postimees, 12. sept, lk 23.

    Suri filmimees Jüri Sillart (2011). Õhtuleht, 12. sept, lk 2.

    2006

    Sillart, J. (2006). Lennumasina nimi oli stokkardaan [Jüri Sillart meenutab lapsepõlve]. Õpetajate Leht, 8. dets, lk 4

    Priimägi, L. (2006). Vääritu film [filmist „Kuldrannake“]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 76-78, ill.

    Rand, J. (2006). Wow! Tallinn! [filmist „Kuldrannake“]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 79-83, ill.

    Remsu, O. (2006). Paugub püstol, lendavad kilud [filmist „Kuldrannake“]. Sirp, 17. märts, lk 16.

    Teder, T. (2006). Kuldrannakese virvatuled [filmist „Kuldrannake“]. Sirp, 10. märts, lk 1.

    Ruus, J. (2006). Enesetaputerrorist Eesti moodi [lühiintrvjuu filmi „Kuldrannake“ stsenaristi Hans Luigega]. Eesti Ekspress: TV-Ekspress, 9. märts.

    2005

    Kulli, J. (2005). Kiisk ei läinud Sillarti õnge [filmist „Sest ma nagu linnukene…”]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 120-123, ill.

    Laulik, J. (2005). Pommimees tuleb pittu [filmi „Kuldrannake“ võtetel]. Nädal, 21. okt.

    2003

    Mikomägi, M. (2003). Jüri Sillart: „Hea film on kui õhkõrn orhidee või maavillane parmupill” [intervjuu]. Maaleht, 13. nov.

    Remsu, O. (2003). Petrarca, Laius ja sündimata laps [filmist „Leida lugu“]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 111-117, ill.

    Koppel, M.-M. (2003). „Leida lugu” on uurimus naisest. Kultuur ja Elu, nr 1, lk 52-55, ill.

    2002

    Linnap, P. (2002). Hääbumine… [filmist „Peeter“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 99-102, ill.

    Maimik, A. (2002). Jüri ja Peeter [filmist „Peeter“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 103-105, ill.

    2001

    Mutt, M. (2001). Jürka [filmist „Peeter”]. Sirp, 7. dets.

    Remsu, O. (2001).  Vabadus teeselda [filmist „Volli, sempre volli“]. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 79-80, ill.

    1998

    Hallas, J. (1998). Räägib Raplamaa [filmist „Raplamaa“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 92-95, ill.

    1997

    Kapstas, M. (1997). Kunstisugemetega dokumentalistika aastafilm 1996 [filmist „Griša“]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk. 84-88, ill.

    1996

    Kapstas, M. (1996). Igavesti „Antoša“. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 36-40, ill.

    1995

    Kärk, L. (1995). Jüri Sillarti portree „Antoša“ filmioperaator Anton Mutist. Postimees, 14. dets.

    Kulli, J. (1995). Kuivanud lilled ja hüübinud veri [filmist „Victoria”]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 63-65, ill.

    1992

    Ritson, T. (1992). Juhised järeltulevale põlvele [filmist „Noorelt õpitud“]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 37-42, ill.

    Rumm, H. (1992). Ühteaegu „Molodõje, neobutšennõje“ ja „The Sunny Kids“ [filmist „Noorelt õpitud“]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 42-44, ill.

    Ehasalu, T. (1992). Magab rohelises raevus ehk ei me ette tea… [filmist „Noorelt õpitud“]. Sirp, 29. mai.

    Kärk, L. (1992). Sillart ja Saluri jätkuvalt [filmist „Noorelt õpitud“]. Postimees, 11. mai.

    Mattheus, Ü. (1992). Noorem vend Sillart [filmist „Noorelt õpitud“]. Sirp, 21. veebr.

    Ruus, J. (1992). Jüri Sillarti kollaboratsiooni-sümboolika [filmist „Noorelt õpitud“]. Eesti Ekspress, 14. veebr.

    Teinemaa, S. (1992). Kõik on Klorofüll [filmist „Noorelt õpitud“]. Eesti Aeg, 12. veebr.

    1991

    Nõu, E. (1991). Kaks imelikku filmi küüditajatest ja küüditamise ümber [Jüri Sillarti „Äratus“ ja Peeter Simmi „Inimene, keda polnud“]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 16-19, ill.

    Torop, P. (1991). Ajaloo aegruumis [J. Sillarti „Äratus“, Pekka Parikka „Talvesõda“ ja Peeter Simmi „Inimene, keda polnud“]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 20-32, ill.

    1990

    Teinemaa, S. (1990). Jumala viha langes maa peale [lühiintervjuu Jüri Sillartiga]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 27-28, ill.

    Karro, T. (1990). Tänasesse suunatud küsimused [Jüri Sillarti „Äratus“ ja Peeter Simmi „Inimene, keda polnud“]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 84-89, ill.

    Laasi, E. (1990). Filmist „Äratus“ ajaloolase pilguga. Reede, 16. veebr.

    1984

    Ruus, J. (1984). Vastab Jüri Sillart [üles kirjutanud Jaan Ruus]. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 5-10, ill.

    1980

    Sillart, J. (1980). Filmikujutisest ja operaatorist. Sirp ja Vasar, 26. dets.

    1979

    Tamberg, K. (1979). Kõik me oleme pärit lapsepõlvest [Jüri Sillartist]. Noorte Hääl, 3. aug.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm