Avaleht

Kristiina Davidjants

Biograafia

  • Filmilavastaja ja -kriitik Kristiina Davidjants on sündinud 9. detsembril 1974 Bakuus. Tema isa Artem Davidjants on kauaaegne Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud, kirjastuse Pangloss direktor, Eestis tegutsevate armeenlaste kultuuriseltsi juht ja Eesti Armeenia Rahvusühingu esimees. Kristiina Davidjants lõpetas 2001 Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video eriala dokumentaalfilmide režissöörina; kursusekaaslasteks olid tänaseks nime teinud Andres Maimik, Arbo Tammiksaar, Raimo Jõerand, Karol Ansip, Siiri Timmerman jt. Lisaks omandas 2004 samas kõrgkoolis kultuuriteooria magistri kraadi, läbis 2002 Jerevanis Sorose keskuse suveülikooli soouuringutele pühendatud õppekava ning täiendas end CIMO stipendiaadina 2004 Helsingi Ülikoolis. 2002–04 oli filmiajaloo lektor Tallinna Pedagoogikaülikoolis, 2004–06 dokumentaalfilmiekspert Eesti Filmi Sihtasutuses ja 2007–08 filmitoimetaja Eesti Päevalehes, 2007. aastast tegev reklaamide režissöörina. Davidjants on avaldanud filmiarvustusi erinevates ajakirjandusväljaannetes (Teater. Muusika. Kino, Eesti Ekspress, Postimees, Sirp, Eesti Päevaleht, Muusa); 2003 pälvis Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmikriitiku auhinna. Kristiina Davidjants on olnud otsustajaks paljudes loomenõukogudes ning osalenud žüriides ja komisjonides arvukatel filmifestivalidel. 2019. aastal ilmus tema sulest raamat "Eesti filmi 100 aastat".

    Kristiina Davidjantsi filmilavastustest on palju positiivset vastukaja leidnud "Intiimne linn" (2003), millesse võib suhtuda kui Sergei Dovlatovi Tallinna-seiklusi käsitleva jutustuse "Kompromiss" kommentaaridesse. Linateost demonstreeriti XXVI Moskva rahvusvahelisel filmifestivalil programmis "Ateljee" koos Andrei Tarkovskist, Salvador Dalíst ja Sergei Paradžanovist tehtud filmidega. I Jerevani filmifestivalil, kus armeenlased kogu maailmast olid oma loomingu välja toonud, võitis "Intiimne linn" žürii eriauhinna.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm