Teatri- ja filminäitleja Jüri Järvet (kuni 1936. aastani Georgi Kuznetsov) sündis 18. juunil 1919. aastal Tallinnas. Keerulised olud lapsepõlves – hülgamine, lastekodu, kasupere – ei võimaldanud korralikku kooliteed, Gustav Adolfi gümnaasium jäi pooleli ja õpingud jätkusid Tallinna õhtukolledžis. Nooruke Georgi osales koolinäitemängudes, debüüdiks Tiugu sõnatu roll Oskar Lutsu „Kevades“. 14-aastaselt avanes tal võimalus mängida teiste poistega massistseenis Draamastuudio teatris. Aastail 1933–1936 osales ta viies lavastuses, kuid teatristuudios edasi õppimise peale ta tol ajal veel ei mõelnud. Paralleelselt teatriga tegeles ta 1930ndatel ka sportvõimlemisega, tulles kolmel korral Tallinna koolinoorte meistriks. Tänu võimlemisele sai Järvet 1940. aastal Tallinna Töölisteatrisse tantsijana tööle ja peale mobiliseerimist Punaarmeesse 1941 pääses 1942. aasta veebruaris Eesti Riiklikesse Kunstiansamblitesse (ERKA) Jaroslavlis, kus oli tantsija kuni oktoobrini 1944. Sõja ajal oli Töölisteatrist saanud Väiketeater ja sellest ENSV Riiklik Noorsooteater, kuhu Järvet võeti esimese kategooria tantsijaks, kuid hinges tundis ta ikka, et tantsimine pole tema ala ja liitus samal aastal loodud Riikliku Draamastuudio õpperühmaga. 1946 – 1949 oli ta Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi üliõpilane (viimasel aastal kooli kõrvalt ka Raadiokomitees dramaatiliste saadete toimetaja), seejärel töötas 1949 – 1950 näitleja ja peanäitejuhina Lõuna-Eesti Teatris. Septembris 1950 siirdus ta koos Voldemar Pansoga Moskvasse lavastajaks õppima, aga pidas vastu vaid paar kuud, tuli tagasi, kuid Draamateatrisse teda tööle ei võetud ja teenis ajutiselt 1951 – 1952 kunstilise konsultandina Eesti NSV Teatriühingus. Aastatel 1952 – 1965 oli ta Draamateatri näitleja. Esimesed neli aastat tegi teiste rollide kõrvalt ka estraadi Eino Baskiniga, duo sai kiiresti üle Eesti tuntuks. Siis aga loobus estraadist ja pühendus ainult teatrile. 1964. aastal ilmus Järveti huumori- ja satiirivalimik "Kits kärneriks". Novembrist 1965 kuni maini 1967 töötas Järvet näitlejana Riiklikus Noorsooteatris, kus tal oli kolm rolli: üks Narr ja kaks Kuningat. Maist 1967 kuni aprillini 1970 oli ta lepingute alusel näitleja Tallinnfilmis, Mosfilmis ja Lenfilmis. Aastatel 1968 – 1992 oli Järvet Eesti Draamateatri näitleja, 1982–1987 Eesti Teatriühingu juhatuse esimees. Jüri Järvet suri 5. juulil 1995. aastal Tallinnas ja on maetud Metsakalmistule.

Jüri Järvet mängis täpselt ja tundlikult nii koomilisi kui ka traagilisi osi, eriti paistis ta silma tragikoomilise tabamisel. Lisaks arvukatele teatri- ja filmirollidele tegi ta kaasa ka telelavastustes. Oma kuulsaima filmirolli tegi Järvet Grigori Kozintsevi filmis "Kuningas Lear" („Korol Lir“, Lenfilm 1971), kus mängis nimisosa. Selle rolli eest sai ta 1971. aastal parima meesnäitleja auhinna Teherani filmifestivalil ja 1975. aastal omistati antud osatäitmise eest talle Nõukogude Liidu rahvakunstniku aunimetus. Rahvusvaheliselt tuntud on ka Järveti roll Dr Snaut’ina Andrei Tarkovski „Solarises“ (1972) ning hotelliperemees Alex Snewahr Grigori Kromanovi kultusfilmis „Hukkunud Alpinisti hotell“ (1979). Lisaks arvukad rollid mitme aastakümne jooksul eesti filmides: "Mäeküla piimamees" (Prillup; 1965), "Viini postmark" (Martin Roll; 1968), "Hullumeelsus" (Windisch; 1968), "Indrek" (usuõpetaja; 1975) jne.

2009. aastal ilmus Pille-Riin Purje sulest mahukas raamat (751 lk) „Narr ja kuningas“ – see on käsitlus Jüri Järvetist, mille kallal teatriloolane Reet Neimar töötas aastakümneid, saatuse kiuste seda kunagi lõpetamata. 2004. aastal, neli aastat enne surma, andis ta kogutud materjalid üle Pille-Riin Purjele. Olulise osa raamatust moodustavad ka Jüri Järveti enda kirjapandud arutlused ja märkmed.

Aastatel 1948–1958 oli Järvet abielus näitleja Inna Taarnaga. Poeg Jüri Järvet jun sündis 1955. aastal. 1958. aastal abiellus Järvet onkoloog Astrid Puurandiga. Tütar Jana Järvet sündis 1960. aastal.

Allikad:
Neimar, R. ja Purje, P.-R. (2009). Narr ja kuningas. Tallinn: Eesti Teatriliit.
Vahe, U. (2016). Jüri Järvet – vanematest hüljatud poisike, kellest sirgus maailmakuulus filmitäht. Õhtuleht, 23. jaan, lk 14-15, Jüri Järvet – vanematest hüljatud poisike, kellest sirgus ... - Õhtuleht
Jüri Järvet, https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_J%C3%A4rvet