Avaleht

Harald Viikman

Avaleht

Harald Viikman

Biograafia

  • 09.09.1892 Tallinn – 07.08.1965 Stockholm

    Üks Eesti esimesi filmiamatööre harrastusoperaator Harald Ernst Reinhold Viikman (Wieckmann) sündis 9. septembril 1892 Tallinnas. Lõpetanud 1919 Riia Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina, algas tema erialane karjäär Teedeministeeriumi Mereasjanduse peavalitsuses: 1924. aastast projekteerimisbüroo juhatajana, 1930. aastast ehitusameti juhataja ja valitsuse direktori asetäitjana. 1933. aastast oli Viikman Veeteede Talituse Ehitusameti juhataja, juhtides sadamate ja veeteede korrashoidu ning väljaarendamist. Viikman algatas rannasadamate rekonstrueerimise ja uute ehitamise (nt Tallinna sadama läänemuul, Rohuküla sadam, Orissaare ja Orjaku rannasadam) ning raudbetoontuletornide ehitamise (Kübassaare, Virtsu, Abruka, Paralepa). 1920–32 oli ühtlasi Tallinna Tehnikumis ehitusalaste ainete (staatika, ehitusaluste õpetus, ehitusmaterjalid) õppejõud ja õpetas fakultatiivselt päevapildistamist, 1942–44 Tallinna Tehnikaülikoolis õppeülesande täitja (aines vesiehitised) ning tema õpilased mäletavad teda kui ehitusala entsüklopeediliste teadmistega lektorit. Avaldas ajakirjanduses artikleid eesti tuletornidest, sadamatest, sisevete süvendustöödest. Rootsis paguluses sealse Stockholmi Eesti Fotoklubi esimehena armastas korraldada loenguõhtuid. Talle usaldati Stockholmi suure linnasilla projekteerimine 1947–48, hiljem jäädvustas silla avamise filmilindile. 

    Harald Viikman huvitus juba koolipõlves fotoasjandusest. Kui vennad Parikased asutasid 1921 Eesti Fotoklubi, astus ta selle liikmeks. Kümnendi algul Tallinnas asutatud filmiõppestuudiotes  jagas ta kuulajaile  teadmisi pildistamiskunstist. Oli 1931–40 sihtasutuse Eesti Kultuurfilm revisjonikomisjoni, siis juhatuse ja nõukogu liige. Harrastusoperaator Harald Viikmani ringvaadete, nädalakroonikate ja vaatefilmide temaatika sõltus märgatavalt tema elukutsest ja ametikohast. Tema vaatefilm "Talwe" ("Talv", 1933) on üks omapärasemaid lüürilisi ekraaniteoseid Eesti filmipärandis, mille kujutav külg sobitub meil 1920.–1930. aastail levinud romantilise loodusfotograafiaga.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm