Avaleht

Arvo Iho

Biograafia

  • Režissöör ja operaator Arvo Iho on sündinud 21. juunil 1949. aastal Rakveres ingerisoome peres. Tema haridustee algas Roela 9-klassilises koolis ja Rakvere internaatkoolis. 1976. aastal lõpetas ta Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi operaatorina. Aastatel 1971—1972 töötas Iho Tallinnfilmis operaatori assistendina, 1975—1991 mängu- ja dokumentaalfilmide operaatorina, aastast 1985 ka mängufilmide režissöörina. 1992 asutas Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli ja oli 1996. aastani selle juhataja. 2006. aastast on ta Balti Filmi- ja Meediakooli filmierialade õppejõud. Arvo Iho on õpetanud filmindust Sri Lankal, USAs, Soomes ja Šveitsis, fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias ning fotograafiat ja videot Viljandi Kultuuriakadeemias. 1993—1994 oli Eesti Kinoliidu esimees (liige 1979. aastast) ja 1994—1997 Eesti Audiovisuaalkultuuri Keskuse juhataja.

    1972-75 tegi Iho ÜRKIs viis õppefilmi operaatorina ning kaks režissöörina ja operaatorina. Teise operaatorina osales ta Rein Raamatu joonisfilmide „Antennid jääs“ (1977) ja „Põrgu“ (1983) ning Rein Tammiku joonisfilmi „Poiss ja liblikas“ (1978) võtetel. 1974–1977 võttis Iho üles viis lühimängufilmi ja 1975–1979 viis tõsielufilmi, sealhulgas Leida Laiuse dokumentaalid „Sündis inimene“ (1975), „Lapsepõlv“ (1976) ja „Jäljed lumel“ (1978). 1977–1978 praktiseeris ta Andrei Tarkovski filmigrupis „Stalker“. 1990 läbis Iho antropoloogia kursuse Montana ülikoolis USAs. Iho on lavastanud üle tosina tõsielufilmi, mille põhiteema on väikerahvaste eluolu ja kultuur, ja viis täispikka mängufilmi. Need mängufilmid on „Naerata ometi“ (1985, koos Leida Laiusega), „Vaatleja“ (1987), „Ainult hulludele ehk Halastajaõde“ (1990), „Karu süda“ (2001) ja „Karuzmari“ (2007). Ta on juhendanud paljude tudengifilmide valmimist, tegutsenud ka produtsendina ja korraldanud arvukalt fotonäitusi.

    Arvo Iho tööd on tunnustatud 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2012. aastal Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali Elutööpreemiaga. Tema filmid on pälvinud 29 rahvusvahelist auhinda.

    Poeg Johan-Mattias Iho töötab filmimonteerijana.

    Vaata lisaks:
    Arvo Iho - Teater. Muusika. Kino
    Teinemaa, S. (2008). Vastab Arvo Iho. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 4-18, ill.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm