Režissöör, kunstnik ja kirjanik Katja Kettu (endine nimi Katja Heikkinen) on sündinud 10. aprillil 1978 Rovaniemis. Ta on õppinud Tampere ülikoolis soome kirjandust ja meediat. 1997 - 2001 õppis Turu Kunsti ja Meedia Koolis Priit Pärna õpilasena animatsiooni erialal, mille lõpetas animafilmi režissöörina 2001. aastal. On töötanud animafilmi režissöörina, 3D animaatorina, monteerijana, graafilise disainerina, kolumnistina ja teinud muusikavideoid.

Tema kohta täpsemalt: http://fi.wikipedia.org/wiki/Katja_Kettu

Eesti keelde on tõlgitud kolm Katja Kettu romaani, Estonia huku aineline „Keevitaja“ (2011), Teise maailmasõja jalgu jäänud Lapi naise lugu „Ämmaemand“ (2012) ja Marimaal ning Vorkuta vangilaagris aset leidva tegevusega "Ööliblikas" (2016). Filmi ja kirjutamise juurde jõudmist seostab Katja Kettu Priit Pärna mõjuga: „Rovaniemist pärit Katja Kettu tunnistab, et noorena Lapimaal elades nägi ta sealse kogukonna noorte probleeme – suurem osa neist olid töötud, siis tulid alkohol ja narkootikumid.

Kuid suurima tõuke Rova­nie­mist lahkumiseks sai Katja õhtul, mil talle tuli «külla» naabrimees. Auto jahutusvedelikku joonud ja seda Katjalegi pakkunud – sest see ei tee pimedaks – mees lõhkus kirvega maha Katja perekonna korteri välisukse ning soovis, et neiu kaunistaks huulepulgaga tema nägu.

«See oli hetk, mil tundsin, et mina lähen,» tunnistab Katja Kettu. «Olin siis just keskkooli lõpetanud ning näinud Priit Pärna filmi «Eine murul» ning selle mõjul otsustasin minna Turu kunstiakadeemiasse animatsiooni õppima. Sisseastumis­eksamitel rääkisin oma loo ära, kui järsku tõusis üks mees püsti ja ütles: «Tere, mina olen Priit Pärn!» Võin öelda, et minu elupäästja on Priit Pärn.»

Kuid veel teiselgi korral on Priit Pärn Katja Kettu elu mõjutanud. «Kui Turus õppisin, ütles ta mulle, et olen hea režissöör, aga veel parem kirjutaja,» meenutab Katja. Mispeale Katja õppejõule peaaegu valetas, et tal on juba üks raamat valmis – tegelikult olid vaid katked. Kuid kuna Pärn soovis noore autori loominguga tutvuda, ei jäänudki neiul muud üle, kui midagi valmis kirjutada."

Priit Pärna kommentaar:

„Tuleb nii välja, et kolm korda olen ma Katja elu mõjutanud. Kõigepealt nägi ta minu filmi «Eine murul» ja otsustas tulla Turusse animatsiooni õppima. Siis, vist kolmandal kursusel, soovitasin tal koolist ära minna ja kirjanikuks hakata – ta kirjutas väga hästi. Ta ei teinud seda. Kolmas kord oli siis, kui ta andis mulle oma raamatu käsikirja lugeda ja mina, kasutades alatult korruptiivseid kanaleid, korraldasin selle, et see pandi Werner Söderströmi kirjastuse käsikirjade virnas teiste peale. Muide, aastas tuleb neid sinna ligemale 700.“

Sibrits, H. (2011). Kirjanikuks Priit Pärna soovitusel [intervjuu Katja Kettuga, lisatud Priit Pärna kommentaar]. Postimees, 17. nov, lk 16.