Avaleht

Rein Aren

Biograafia

  • Näitleja Rein Aren sündis 25. detsembril 1927. aastal Tartus. Ta õppis aastatel 1942–1946 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri Anton Starkopfi juures ja 1949–1951 Moskva Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) Eesti stuudios (mõlemad õpingud jäid pooleli). Oli 1946–1949 Vanemuises koorilaulja ja balletitantsija, töötas 1951–1972 ja 1979–1990 Draamateatris ning 1973–1979 Vene Draamateatris. Aren mängis ligemale 100 teatrilavastuses (noor Andres (Tammsaare ja Särevi „Vargamäe“ 1951), Margus (Kitzbergi „Libahunt“ 1954), d’Artagnan (Dumas’ ja Radzinski „Kolm musketäri“ 1957), Indrek (Tammsaare ja Särevi „Vargamäe vanad ja noored“ 1959), Peer Gynt (Ibseni „Peer Gynt“ 1962), Faust (Goethe „Faust“ 1968), Pablo (Hemingway ja Tšermenjovi „Kellele lüüakse hingekella“ 1974 Vene Draamateatris), Jakob (Kruusvalli „Pilvede värvid“ 1983), Slopašev (Tammsaare ja Mikiveri „Armastus ja surm“ 1984), Timotheus Bock (Krossi „Keisri hull“ 1984), Leonti Väin (Kruusvalli „Vaikuse vallamaja“ 1987), Naabrimees (Saluri „Minek“ 1988)), 28 ETV telelavastuses („Kolm rubiini”, 1978, „Viimane suvi”, 1987) ja 32 filmis, millest 10 on tehtud välisstuudiotes („Jahid merel” 1955, „Vallatud kurvid” 1959, „Jäljed” 1963, „Indrek” 1975, "Corrida" 1982, kõik Tallinnfilm; „Punane telk” 1969, Mosfilm), 135 Eesti Raadio kuuldemängus („Tasuja” 1958, „Boriss Godunov” 1987), samuti esinenud näitustel oma maalide ja joonistustega. Eesti NSV teeneline kunstnik (1966), Eesti NSV rahvakunstnik (1982). Rein Aren suri 16. mail 1990 Tallinnas.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm