Avaleht

Vija Artmane

Avaleht

Vija Artmane

Biograafia

  • Näitleja Vija (Alīda) Artmane sündis 21. augustil 1929 Sēme asulas (Tukumsi maakond, praegu Tukumsi piirkond) Lätis. Isa Franz (Fritz) Artmanni poolt baltisaksa ja ema Anna Zaborowska poolt poola päritolu Artmane õppis pärast sõda Riias J. Rainise nimelise Läti Kunstiteatri (Dailes teātrī) draamastuudios teatrijuhi Eduards Smiļġise (1886–1966) juures. 1949–98 töötas ta näitlejana samas teatris ja 1998–2000 Riia Uues Teatris (Jaunajā Rīgas teātrī). Arvukatest lavarollidest on ehk tuntumad Julia "Romeos ja Julias" (1953), Ophelia "Hamletis" (1959), Solveig "Peer Gyntis" (1964), Nastassja Filippovna "Idioodis" (1969), Irina Arkadina "Kajakas" (1976) ja krahvinna Anna Fedotovna "Padaemandas" (1998). Kinoekraanil debüteeris Vija Artmane 1956 Ritana filmis "Pärast tormi". Üleliidulise tuntuse tõi talle Sonja roll draamas "Omad lapsed"  (1963) ja Ona Vytautas Žalakevičiuse klassikafilmis "Keegi ei tahtnud surra" (1966). Säravaimad rollid olid Kristīne Rudolfs Blaumanise romaani ekraniseeringus "Edgars ja Kristine" (1966), Veda Kong "Andromeeda udukogus" (1967), Katariina Suur "Jemeljan Pugatšovis" (1979) ja "Kuldses sajandis" (2003) ning Julia Lambert W. Somerset Maughami näidendil põhinevas telemängufilmis "Teater" (1978). Artmane on mänginud ka Eesti filmides – Anni Tihu Veljo Käsperi "Gladiaatoris" (1969) ja Siinat Arvo Iho draamas "Ainult hulludele ehk halastajaõde" (1990). Temale on pühendatud dokumentaalfilmid "Jutuajamine kuningannaga" (1980) ja "Solvata kuningannat. Vija Artmane" (2007). 1998. aastast antakse Riia rahvusvahelisel filmifestivalil "Baltijas Zvaigzne" (Balti Merevaik) välja Vija Artmane nimelist auhinda.

    Vija Artmane oli abielus näitleja Artūrs Dimitersiga (1915–86). Olles pärast riigikorra muutumist oma senisest eluasemest loobuma sunnitud, võttis elu hammasrataste vahele jäänud teenekas näitleja omaks vene õigeusu ja eesnime Jelizaveta. 1984 ilmus eesti keeles Helle Tamme raamat "Vija Artmane". 2004 avaldas ta oma memuaarid "Külmakindlad. Hetki minu elus". 1965 omistati Artmanele Läti NSV rahvakunstniku, 1969 NSV Liidu rahvakunstniku ja 1978 sotsialistliku töö kangelase aunimetus. Näitlejat on tunnustatud muu hulgas Läti Teatriühingu elutööpreemiaga (2003) ja Kolme Tähe ordeniga (2007). Lätlanna nime kannab 28. III 1968 Krimmi Astrofüüsika Observatooriumis avastatud asteroid 4136 Artmane. Vija Artmane suri 11. oktoobril 2008 Strenči linnas Vidzemes (Valka rajoon).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm