Avaleht

Kuldar Sink

Biograafia

  • Helilooja Kuldar Sink sündis 14. septembril 1942. aastal Tallinnas. Tema isa Peeter Sink oli luuletaja ja maalikunstnik ning töötas vaimulikuna, ema Marje Sink on tuntud vaimuliku muusika loojana. Sink lõpetas 1960. aastal Tallinna Muusikakoolis muusikateooria ja 1961. aastal flöödi eriala, võttes samas ka Veljo Tormiselt kompositsioonitunde. Aastail 1961–1966 õppis ta lõpudiplomit saamata heliloomingut Leningradi konservatooriumis Andrei Petrovi juures, kuna vaimuliku perest pärinemise tõttu ei võetud teda vastu Tallinna konservatooriumi. 1960–1963 töötas ta flötistina Estonia teatri orkestris ja 1963–1973 Eesti TV ja Raadio Sümfooniaorkestris. Aastast 1973 oli ta vabakutseline helilooja. Kuldar Sink suri traagilise õnnetuse tagajärjel 29. jaanuaril 1995. aastal Kõrves Võrumaal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.

    1960. aastatel läks Kuldar Sink kaasa uute muusikavooludega ning kujunes Arvo Pärdi kõrval olulisimaks avangardistiks eesti muusikas. Heliloojana on ta loonud muusikat rohkem kui 30 eesti dokumentaal- ja mängufilmile, nende hulgas sellised tänaseks märgilistena eesti dokumentalistikasse jäänud teosed, nagu „Pikk tänav“ (1966, režissöör Hans Roosipuu, stsenarist Lennart Meri),  "Reportaaž telefoniraamatu järgi" (1965, režissöör Virve Koppel, stsenarist Rein Karemäe), „Koduküla“ (1969, režissöörid Peeter Tooming ja Peep Puks) jpt. 1965. aastal Balti vabariikide, Valgevene ja Moldaavia II teleprogrammide ülevaatusel Vilniuses diplomi saanud telefilmi "Hommikumõtted" (1965, režissöör Virve Koppel, stsenarist Ott Kool) muusika eest tunnistati Kuldar Sink parimaks filmimuusika loojaks. 1970. aastate esimesel poolel kirjutas Sink üksnes filmimuusikat ja redigeeris oma varasemaid töid. Taas hakkas ta uusi heliteoseid looma pärast mitmeid reise Kesk-Aasiasse ja Taga-Kaukaasiasse ning kirjutas sealsest muusikast ka mitmeid artikleid. Alates 1980. aastate lõpust hakkas Sink kirjutama vokaalteoseid vaimulikele tekstidele, nende seas ka ulatusliku tsükli "Maarjamaa missa". Singi muusikat on seatud ka teatrilavale. Tema "Surma ja sünni laulude" alusel sündis 1988. aastal ballett "Karje ja vaikus", 1991. aastal aga "Maarjamaa missa" järgi samanimeline ballett (mõlemad lavastas Estonias koreograaf Mai Murdmaa).

    Režissöör Peeter Brambat on teinud Kuldar Singist filmi "Mees, kes teadis saladust" (1996). Rahvusringhäälingus on tehtud ülevaatesaateid Kuldar Singi muusikast, sealhulgas filmimuusikast (http://arhiiv.err.ee/vaata/muusikaline-tund-muusikaline-tund-helilooja-ja-looming-kuldar-sink-02/similar-140393).

    Kuldar Sink oli Eesti poliitiku Tunne Kelami vend ja tšellist Theodor Singi isa.  

    Allikad:

    http://www.muusika.ee/ansamblid/kuldar-sink.html (12.08.2016).
    http://www.dcc.ttu.ee/bands/get.asp?ident=3875 (12.08.2016).
    http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/sink/looming.htm (12.08.2016).
    http://www.dcc.ttu.ee/bands/get.asp?ident=3875 (12.08.2016).
    https://et.wikipedia.org/wiki/Kuldar_Sink (12.08.2016).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm