Avaleht

Mihhail Dorovatovski

Biograafia

  • Filmioperaator, kroonikafilmide režissöör Mihhail Dorovatovski sündis 27. septembril 1924 Peterburis, tollases Leningradis, teenistujate peres. Lõpetas 1950 Leningradi kinotehnikumi ja asus sama aasta juulist tööle Tallinna kino- ja kroonikafilmide stuudio helitsehhi tehnikuna. Sama aasta sügisest sai ta kroonikafilmide operaatori ja režissööri Vladimir Parveli assistendina võimaluse filmida kroonikapalu ringvaatesse „Nõukogude Eesti". M. Dorovatovskist, kes filmioperaatori teed alustas iseõppijana, sai 1970. aastatel autor-operaator, kes monteeris filmitud ringvaateid ja populaarteaduslikke filme ka ise. Stalinlik ja hruštšovlik Eestimaa on jäädvustatud tema ligi 500 ringvaates. Ringvaatepalu tegi Dorovatovski kuni pensionile jäämiseni 1989. Eesti Kinoliitu astumise aeg: 27. oktoober 1961. Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1975).

    Nekroloogist:

    "Andeka ja pidevalt areneva iseõppijana on M. Dorovatovski andnud kaaluka panuse eesti mängufilmi viimisel arvestatavale kunstilisele tasemele. Leida Laiuse filmidebüüt „Õhtust hommikuni" (1962) oli ühtlasi ka operaator Dorovatovski debüüt mängufilmis. Järgnesid ekraaniteosed „Jäljed" (1963), „Mäeküla piimamees" (1965), „Mis juhtus Andres Lapeteusega?", „Kirjad sõgedate külast" (mõlemad 1966), „Inimesed sõdurisinelis" (1968), „Gladiaator" (1969), „Indrek" (1975) ja teised. Kokku 16 mängufilmi eesti filmikunsti murrangulisel ajal on tema panus. Dorovatovski tunnetas dramaturgiat, tabas filmi stiili ning oli võtteplatsil initsiatiivikas misankaadrite lahendaja.

    Mihhail Dorovatovski kuulus sellesse kineastide põlvkonda, kes tuli Venemaalt ja sai ka filmihariduse Venemaal, kuid suutis sisse elada eesti kultuuri ning temast sai selle looja ja arendaja. Dorovatovski aastakümnete jooksul toimunud sulandumine eesti kultuuri ja eesti keele oskus võimaldasid tal töötamise ajal ette valmistada 11 assistenti, kes on eesti filmikultuuris ennast realiseerinud filmioperaatoritena."

    Allikas: Kultuurileht, 10.11.1995

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm