23.10.1936–07.02.2023

Filmilavastaja ja -operaator Mati-Jüri Põldre sündis 23. oktoobril 1936 Tallinnas. Enda sõnutsi läks ta 13aastaselt pioneeride paleesse fotoringi, ostis täikalt vana 8 mm kaamera ja tegi sellega oma esimese filmi [8 sekundit kestnud katsetus „Ema toob kuurist puid“ (1950) ei ole säilinud]. 1960 lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli. Pärast ebaõnnestunud katset 1961 pääseda õppima Moskvasse Üleliidulisse Riiklikusse Kinematograafiainstituuti (VGIK) koolitas ta end filmi alal Prahas (1970), Krakowis (1971) ja lõpuks ka Moskvas VGIK-is (1974). Veel enne sõjaväeteenistust (1954–1955) sai ta oma elu esimese palga ja esimesed kaameraristsed valgustajana Tallinnfilmis. Telemaja uksest astus Põldre esimest korda sisse 1959. aastal. Teles sattus ta „Aktuaalse kaamera“ toimetusse, kus tuli lugusid endal kokku monteerida. Oma filmikooli sai ta 1961–1967 „Aktuaalse kaamera“ kroonikaoperaatorina ning 1963 moodustatud laste- ja noortesaadete peatoimetuse operaatoritegrupi juhina. 1968 alustas tööd stuudios Eesti Telefilm, esialgu filmioperaatorina, hiljem ka režissöörina. Viimased suuremad teleprojektid olid sajandivahetusel eetrisse jõudnud dokumentaalsarjad „Loomakliinik“ ja „Kahjukäsitlejad“. 1990ndatel tegi ta filme režissööri ja operaatorina ka filmitootmisfirmas Lege Artis Film. 1999. aastal kolis Põldre Pärnusse ning hakkas sealses ühisgümnaasiumis filmi- ja videokunsti õpetama. 

1974 nimetatati Mati Põldre Eesti NSV teeneliseks kultuuritegelaseks. 2001 tunnustati teda Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiaga, 2014 Pärnu linna vapimärgiga.

Mati Põldre kunstiõpetajast ema Asta Põldre (28.11.1916–27.11.2004) õpetas Märjamaal joonistamist ja käsitööd. Esimene naine Lilian Põldre (1930–1992) oli aastaid Eesti Televisiooni lastesaadete toimetaja ja stsenarist. 1994. aastast oli Põldre abielus kauaaegse telekolleegi Ela Tomsoniga (1945).

Mati Põldre tegi operaatorina üle 80 eeskätt muusikateemalise tõsielufilmi ja režissöörina üle poolesaja filmi. Neis on portreteeritud Jaan Taltsi („Perpetuum mobile“, 1968) ja Vladimir Sapožninit („Boba“, 1971), Georg Otsa („Colas Breugnon“, 1974; „Muusikarüütel“, 1980) ja Raimond Valgret („Igavesti Teie“, 1976), Eri Klasi („Peadirigent“, 1985), Käbi Lareteid („Mineviku heli“, 1995) ja Lauri Leesit („Õpetaja“, 1997). Mati Põldre lavastas täispikad mängufilmid „Kevad südames“ (1984, muusikaküllane telefilm lastele) ja „Need vanad armastuskirjad“ (1992, Raimond Valgrest). Põldre oli Grigori Kromanovi dokumentaalfilmi „Meie Artur“ (1968) kaasstsenarist. Artur Rinnele on pühendatud ka tema näidend „Arturi laulud ja aastad“ (lavastaja Margus Vaher), mis esietendus 2. aprillil 2009 „Ugala“ suures saalis.