Avaleht

Andres Maimik

Avaleht

Andres Maimik

Biograafia

  • Dokumentaal-, mängu- ja reklaamfilmide režissöör, stsenarist ning esseist Andres Maimik on sündinud 8. veebruaril 1970 Tallinnas tromboonimängija pojana. Ta lõpetas 1985 Tallinnas praeguse Järveotsa Gümnaasiumi 8. klassi. Õppis Tartu Kunstikoolis 1988. aastani, lõpetas 1991 Tallinna 6. õhtukooli. Õppinud Eesti Humanitaarinstituudis 1992–95 sotsioloogiat, filosoofiat ja psühholoogiat ning 1996–2001 Tallinna Pedagoogikaülikoolis filmi ja video erialal. Bakalaureusekraadi sai 2008. aastal Balti Filmi- ja Meediakoolist, mille lõpetas dokumentaalfilmide režissöörina cum laude, esitades lõputööks mängufilmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse“. 2009. aastal astus samas koolis stsenaristika magistriõppesse.

    1993 lavastas Maimik ETV teleteatris etenduse „Love Street“, olles ühtlasi selle stsenarist. Ehkki „Suitsu” kollektiivse vastutuse taha varjus oma kooliaastatel veel mitmeid teisigi Tallinna Pedagoogikaülikooli filmirežii 2. lennu tudengeid, tähistas see loominguline kaubamärk eelkõige tandemi Andres Maimik–Arbo Tammiksaar AV-produktsiooni ajavahemikus 1998–2000. Ideid, kaamerat, aateid ja ambitsioone „Suitsuna” sageli solidaarselt jaganud Maimik ja Tammiksaar sekkusid kohalikku dokiilma mitme ebamugava kompositsiooniga („Mahtra 140 – reportaaž“, „August otsib naist“, „Macbeth“), mille tähendus on kaugelt suurem, kui enamik kohalikke dokumentaliste endale tunnistada tahab. 1998–2001 oli Maimik koos Juhan Ulfsaki ja Arbo Tammiksaarega loodud loomingulise ühenduse Cabaret das Lust dadaistlik-sportlike kabaree-etenduste („WiruVägi“, „Spordiprisma“, „Sugu Tung“, „Elu Mõte“ jt) üks autoreid ja osaleja. 2000 asutas ta koos J. Ulfsaki, Rain Tolgi ja Ken Saaniga skandaalse Esto TV. Eesti Televisioonile valmistati üheskoos kuus dokumentalistlik-meelelahutuslikku saadet, pärast eetrikeelu saamist linastus Esto TV-l täispikk provokatiivne dokumentaalfilm „Welcome to Estonia“ (2002).

    Andres Maimik on töötanud vabakutselise filmitegijana ja ajakirjanikuna, copywriter‘ina reklaamifirmas „Idea“, 2001. aastast on ta tootmisfirmas Kuukulgur Film dokumentaal-, mängu- ja reklaamfilmide režissöör. Maimik on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Ülikoolis dokumentalistikat, filmilavastamise aluseid ja dramaturgiat ning korraldanud kinoseminare. Ta on avaldanud probleemartikleid, ülevaateid ja filmikriitikat paljudes väljaannetes („Sirp“, „Eesti Ekspress“, „Postimees“, „Eesti Päevaleht“, „Teater. Muusika. Kino“, „Vikerkaar“). 1999 tunnistati Andres Maimik Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liikmete hääletusel aasta parimaks filmiajakirjanikuks. Tema filmid on saanud mitmeid auhindu rahvusvahelistel tudengifilmide workshop’idel.

    “Uuel sajandil tugevasti eesti tõsielufilmi mõjutanud tandem Kilmi-Maimik on koos teinud pool tosinat dokki: „Suur õde” (2000), „Isamaa ilu” (2001), „Päkapikudisko” (2002), „Igavene naeratus” (2003), „Elav jõud” (2004), „Müümise kunst” (2006), lisaks koostööd Esto-TVga ja „Vali kord!”. Kõik nende filmid on küllalt tähelepanuväärsed, kaasaegse sipleva inimese traagikaga segunenud koomika on kinosaali nooremat publikut täis tõmmanud. Ka Kilmi ja Maimik on hästi kaalutlevad, oma tulemust ja edevust kaifivad filmimüügimehed, kes oskavad oma linateoseid teistest eesti kineastidest paremini turustada. Ja tihtipeale mitte üksnes filmi turustada, vaid seda ka sisukamalt ja võimsamini luua.”

    [väljavõte Tarmo Tederi artiklist „Alkeemikud ja hüpnootikud“, Sirp, 28. oktoober 2006]

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm