Näitleja Raine Loo sündis 28. märtsil 1945. aastal Taevere vallas Viljandimaal. Ta lõpetas 1963. aastal Tartu 8. Keskkooli. Juba keskkoolis viis teatrihuvi ta Vanemuise teatri õppestuudiosse, mille I lennu lõpetamise järel 1965. aastal sai Loost Vanemuise draamatrupi koosseisuline liige. Vanemuises töötas ta 1965–2004, olles nii näitleja kui ka lavastaja assistent.

Raine Lool oli oluline roll Eesti teatriuuenduste juures, ta astus üles nii Kaarel Irdi lavastuses „Phaethon, päikese poeg“ (1966) kui ka Jaan Toominga lavastustes „Laseb käele suud anda“ (1969) ja „Külvikuu“ (1972). Viljakas oli koostöö lavastajate Endrik Kerge ja Mati Undiga.

Lisaks teatrirollidele tegi Raine Loo mitmeid filmirolle, nende hulgas näiteks „Kolme katku vahel“ (1970), „Värvilised unenäod“ (1975), „Karge meri“ (1982), „Inimene, keda polnud“ (1990), „Georg“ (2007). Ta mängis ka mitmetes telelavastuses (nt „Püha öö – üksildusöö“, 1982) ja kuuldemängudes („Iphigeneia Taurises“, 1982).

Raine Loo suri 16. mail 2020. aastal.