28.05.1930 Jõgeva – 11.10.1984 Tallinn

Operaator Vello Aruoja sündis 28. mail 1930 Jõgeval. Ta lõpetas 1948 Tartu I Keskkooli (praegu Hugo Treffneri gümnaasium), klassivendade seas olid tulevane tehnikateadlane Hillar Aben, legendaarne raadioajakirjanik Lembit Lauri, majandusteadlane Endel Parijõgi ja maalikunstnik Olev Subbi. 1948–53 õppis Aruoja Tallinna Polütehnilises Instituudis inseneriks-soojusenergeetikuks, seejärel töötas mõned aastad Jõhvi elektrijaamas. 1959–84 töötas ta filmioperaatorina Tallinna Televisioonistuudios (Eesti Televisioonis), kus võttis üles hulganisti kultuuriteemalisi filme. Paljude projektide režissööriks oli tema õde Virve Aruoja.

Vello Aruoja olulisemad filmid operaatorina on "Väikese Illimari radadel" (1962), "Evald Okas" (1964), "Kaarel Karm" (1966), "Tädi Rose", "Eestimaa" (mõlemad 1968), "Vanemuine 1870-1970" (1971), "Teatri vang" (1975), "Aedniku sügis" (1981). Koos Peeter Toomingaga vändatud formalistlik eksperimentaalfilm "Lõppematu päev" (1971/1990), nägemus ühe mehe ühe päeva teekonnast skisofreenses tegelikkuses, määrati hävitamisele, kuid õnnestus päästa ning taastati.

Isa Aleksander Arbeiter (1892–1984) oli Saduküla Algkooli juhataja ja ema Hilda Jukk (1901–41) samas koolis õpetaja. Tema naine Ada Aruoja (s 1927) töötas televisioonis negatiivi monteerijana. Tütar Mari Aruoja (s 1961) on tekstiilidisainer, biokeemikust poeg Villem Aruoja (s 1969) töötab teadurina Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis ja kaitses 2011 filosoofiadoktori kraadi keskonnakaitse erialal.