Avaleht

Veljo Käsper

Biograafia

  • Mängu- ja kroonikafilmide lavastaja Veljo Käsper sündis 13. mail 1930 Tallinnas. Pärast keskkooli töötas ta õpetajana ja oli komsomolitööl Tartus. Seejärel õppis Käsper Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) režiiteaduskonnas Lev Kulešovi meistriklassis, mille ta lõpetas 1964. Diplomitööks oli lühimängufilm "Roosa kübar" (1963). 1960. aastast töötas Käsper Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudios (Tallinnfilmis) dokumentaalfilmide, kinoringvaadete (8 "Nõukogude Eestit" aastail 1960–78) ja mängufilmide režissöörina. Palju energiat pühendas ta filmiamatööride juhendamisele. Oli abielus dokumentaalfilmide ja ringvaadete režissööri Valeria Anderson-Käsperiga. Veljo Käsper suri 16. märtsil 1982 Tallinnas.

    Veljo Käsper on olnud üks Eesti produktiivsemaid mängufilmilavastajaid. Suhteliselt lühikeseks jäänud loometeel suutis ta luua üheksa mängufilmi. Enamik neist on suhtedraamad. Lavastajana köitis Käsperit alati tema kaasaeg, inimene oma probleemidega, kuid puutumata pole jäänud ka Eesti lähiminevik. Oma loomingus taotles ta kujundlikkust ja kinematograafilist väljendusrikkust. "Supernoova" (1975) esitab pilte täheteadlaste töömailt, "Tütarlaps mustas" (1966) valgustab usuprobleeme sõjajärgse nõukogude ühiskonna taustal, Aadu Hindi romaani "Tuuline rand" III osa motiividel vändatud "Gladiaatori" (1969) tegevusajaks on aastad 1914–1918, "Tuulevaikus" (1970) käsitleb noore inimese kujunemisprobleeme, "Väike reekviem suupillile" (1972) ühitab II maailmasõja aegsed sündmused tänapäevaga, "Ohtlikud mängud" (1974) on kolme Tallinna koolipoisi mehistumislugu viimasel sõjasügisel, "Aeg elada, aeg armastada" (1976) on melodraama noore töölisneiu dramaatilistest läbielamistest ning "Pihlakaväravad" (1981) töötemaatika kaudu avanev suhtedraama meestest, kes ehitavad üksikul saarel esimest Eesti lambafarmi. Erandlik Veljo Käsperi loomingus on omaaegne lustakas komöödia "Viini postmark" (1967, Ardi Liivese menunäidendi filmiversioon), üks väheseid Tallinnfilmi mängufilme, mis kutsus toona esile ülielava poleemika.



Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm