30.03.1917–17.08.1994

Helilooja Boriss Kõrver sündis 30. märtsil 1917. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1936. aastal Tallinnas erahumanitaargümnaasiumi, õppis klaverit 1932–1933 Tallinna Konservatooriumis Eva Noorma-Raudkatsi juures ja seejärel eraviisiliselt Artur Lemba juhendusel. 1937–1940 õppis Tartu Ülikoolis majandusteadust. 1950. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Heino Elleri klassis. II maailmasõja ajal mobiliseeriti Kõrver Nõukogude armeesse, hiljem kuulus ta Jaroslavlis Eesti Riiklikesse Kunstiansamblitesse; sealse džässorkestri repertuaar oli valdavalt tema loodud ja seatud. Boris Kõrver mängis klaverit džässorkestris "Kuldne Seitse" (1938–1941 ja 1947–1950) ning Tallinna Noorte Maja orkestris (1944–1947). Ta töötas Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetiliste ainete õpetajana (1950–1952), Eesti NSV Riikliku Filharmoonia puhkpilli- ja estraadiorkestri dirigendina (1952–1953), oli Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja (1953–1966) ja esimees (1966–1974). Aastast 1974 tegutses vabakutselise heliloojana.

Boris Kõrveri loomingu põhiosa moodustab laululooming, koorimuusika ning 11 muusikali ja operetti. Ta on olnud neljateistkümne filmi helilooja, s.h on ta loonud muusika ka esimesele eesti nukufilmile „Peetrikese unenägu“ (1958), lisaks on tema kirjutatud muusikat kasutatud veel mitmekümnes filmis. Alates 1958. aastast oli ta Eesti Kinoliidu liige.

Boris Kõrveri tütar Marianne Kõrver on filmirežissöör.

Allikas: Eesti Muusika Infokeskus, http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=140&lang=est&action=view&method=biograafia (20.10.2016).