Avaleht

Grigori Kromanov

Bibliograafia

  • Raamatud, monograafiad

    Kangur, P. (2011). Viimne reliikvia: Pilk legendi taha. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus.

    Lepik, I., Tuuling, A. (koost.) (2011). GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948–1953. Tallinn: Eesti Teatriliit.

    Veisaité-Kromanova, I. (koost.) (1995). Lavastaja Grigori Kromanov: mälestused, artiklid, kirjad, päevikud. Tallinn: Eesti Raamat.

    Artiklid

    2013

    Nurka,M. (2013). Elu nagu filmis. Viimne võttepäev [Jüri Ehlvesti, Margus Kasterpalu ja Ilmar Raagi näidend "Viimne võttepäev" Peeter Simmi lavastuses Ugalas]. Eesti Päevaleht, 14. aug, lk 12, fotod.

    Peegel, M. (2013). Peeter Simm lavastab filmitegemisest teatritükki. Eesti Päevaleht, 9. mai.

    Laasik, A. (2013). Vanapagana õndsuseotsing lõpeb apokalüptilise tulega [mängufilmist "Põrgupõhja uus Vanapagan"]. Eesti Päevaleht, 11. jaan.

    2012

    Salo, V. (2012). Freedom - film vs. Reality. Pirita Convent, AD MMI-MMXI. Tallinn, lk 77-78.

    Märka, V. (2012). Kõik rongijuhid on piilupardid: 10 huvitavamat eesti rongifilmi Peter von Baghi raamatu innustusel. Sirp, 21. dets.

    Kruusmägi, A. (2012). "Kromanov röökis: "Grünberg, ma ei lase teid enam kunagi filmi ligi!"" [Kuidas sündisid Eesti tuntuimad filmihitid: meenutavad S. Grünberg („Hukkunud Alpinisti hotell“), A. Maasik („Nipernaadi“), R. Pettai („Vanad ja kobedad“), M. Põldre („Need vanad armastuskirjad“), H. Tamme („Nukitsamees“), P. Tooma („Viimne reliikvia“)]. Õhtuleht, 22. okt, lk 12-13, fotod.

    Kotta, K. (2012). Viis viimset reliikviat: Süžee dünaamika mängufilmi tootmisprotsessis ["Viimse reliikvia" stsenaariumivariandid ja nende kontseptsioonid]. Akadeemia, nr 9, lk 1661-1684, ill.

    Virve, T. (2012). Inspireeriv eesti film [Kirjandusmuuseumis peetud konverentsist "Tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli"]. Sirp, 14. sept.

    Arb, K. (2012). 33 aastat "Hukkunud alpinisti" hotellis. Postimees, 28. aug.

    Taggo, M. (2012). "Viimse reliikvia" laulude saladus [Enn Säde meenutab]. Nädal, 21.-27. mai, lk. 25.

    Luhats, L. (2012). "Viimse reliikvia" laulusõnad sündisid tankimürina saatel. Postimees: AK, 5. mai.

    Davidjants, K. (2012). "Hukkunud Alpinisti hotell" – romaanist kultuslinateoseks. Eesti Päevaleht, 4. mai.

    Sajandiauhinnad: [eesti filmid ja näitlejad] (2012). Postimees, 2. mai, lk 14.

    Laasik, A. (2012). "Viimset reliikviat" muudeti mitu korda. Eesti Päevaleht, 20. apr.

    Laasik, A. (2012). Eesti Päevalehe lugejad valisid parimaks filmiks "Viimse reliikvia". Eesti Päevaleht, 19. märts, lk 12.

    Märka, V. (2012). "Püüa veel kedagi aidata, siis oled ise täiega kuses" [karjäärinõustamise episoodid Eesti filmides]. Eesti Ekspress, 16. veebr, lk 42-43.

    2011

    Näripea, E. (2011). Film, ruum ja narratiiv: "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" ning "Viini postmark". Estonian cinescapes: spaces, places and sites in Soviet Estonian cinema (and beyond) = Eesti filmimaastikud. Ruumid, kohad ja paigad Nõukogude Eesti filmis (ning edaspidi) (Dissertationes Academiae Artium Estoniae 6), lk 101-120.

    Palli, I. (2011c). Ita Ever – naiselik kommunist filmis Andres Lapeteusest. Maaleht, 8. dets.

    Orav, Õ. (2011b). Mis siis juhtus Andres Lapeteusega? Maaleht, 31. märts.

    Palli, I. (2011b). Ada Lundver: pidin seal mängima jubedat elukat [osalemisest mängufilmis "Mis juhtus Andres Lapeteusega?"]. Maaleht, 31. märts.

    Orav, Õ. (2011a). Tähendusrikas ja mastaapne teos ["Põrgupõhja uus Vanapagan"]. Maaleht, 10. veebr.

    Palli, I. (2011a). Astrid Lepa: seda filmi ei osatud monteerida [osalemisest Jüri Müüri ja Grigori Kromanovi mängufilmis "Põrgupõhja uus Vanapagan"]. Maaleht, 10. veebr.

    2010

    Kärk. L. (2010). "Viimne reliikvia" ja "Valgus Koordis": žanrifilmist žanrifilmini. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 114-123; nr 2, lk 106-117, ill.

    2009

    Korjus, H. [2009). Grigori Kromanov ja Aleksandrs Leimanis – Griša ja Ottovitš [kultusfilmide režissööride Kromanovi ja Leimanise loometee]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 119-122.

    Erik, A. (2009c). Vanapagan tegutses Suure-Jaani ümbruses [mängufilmi "Põrgupõhja uus Vanapagan" välisvõtetest Suur-Jaani lähistel ja Kabala metskonna Tõrvaaugu näidismetsa rajatud Põrgupõhja filmitalu saatusest]. Sakala, 9. dets.

    Laasik, A. (2009). Lumeväli hiilgab "Hukkunud Alpinisti hotellis" nüüd eredamalt. Eesti Päevaleht, 16. nov.

    Ala, J. (2009a). Eikuhugi viiv tee [mängufilm "Hukkunud Alpinisti hotell" digitaalselt restaureeritud]. Postimees: AK: arvamus, kultuur, 14. nov.

    Ala, J. (2009b). Rongis sündinud muusika [intervjuu mängufilmi "Hukkunud Alpinisti hotell" helilooja Sven Grünbergiga]. Postimees: AK: arvamus, kultuur, 14. nov.

    Ala, J. (2009). Tõnu Virve salasõnum suletud maailmast [intervjuu mängufilmi "Hukkunud Alpinisti hotell" kunstnikuga]. Postimees: AK: arvamus, kultuur, 14. nov.

    Kiwa [= Kivaste, J.] (2009). "Hukkunud Alpinisti hotelli" maagiast ja müstikast. Postimees: AK: arvamus, kultuur, 14. nov.

    Teinemaa, S. (2009). Kultusfilmi igav hingamine [mängufilmist "Hukkunud Alpinisti hotell"]. Postimees: AK: arvamus, kultuur, 14. nov.

    Kerge, R. (2009). Tõnu Virve: tänapäeval ehitatakse maju nii nagu varem dekoratsioone [filmist "Hukkunud Alpinisti hotell"]. Õhtuleht, 13. nov.

    Koppel, A. (2009). "Hukkunud Alpinisti hotell" – kolmkümmend aastat hiljem. Sirp, 13. nov.

    Ruus, J. (2009b). Mängitsemine ulmeilmas [retsensioon pärineb ajalehest "Sirp ja Vasar", 28. IX 1979]. Sirp, 13. nov.

    Lõhmus, J. (2009). "Hukkunud Alpinisti hotell" – 30 aastat varem. Eesti Ekspress: Areen. 12. nov.

    Nestor, S. (2009). Koristage see Pink Floyd ära! [intervjuu restaureeritud Eesti filmi "Hukkunud Alpinisti Hotell" helilooja Sven Grünbergiga]. Eesti Ekspress: Areen, 12. nov.

    Rajamets, T. (2009). Glebsky arvutimängus. Eesti Ekspress: Areen, 12. nov.

    Tõnson, M. (2009). Jupi-jumala läbikatsumine [restaureerituna kinno naasvast Eesti ainsast kultusfilmist "Hukkunud Alpinisti hotell"]. Eesti Ekspress: Areen, 12. nov.

    Ruus, J. (2009a). Hukkunud Alpinisti hotell. Eesti Ekspress: TV Ekspress, 12. nov.

    Erik, A. (2009a). "Viimse reliikvia" radadel [mängufilmi saamisloost]. Koit, 13. aug.

    Erik, A. (2009b). Kes valis "Viimse reliikvia" võttekohad? [kunstnik Rein Raamat ja teise režissöörina tegutsenud Kalju Komissarov valisid mängufilmi võttekohti, lähemalt Ahja jõe ürgoru võttekohtadest]. Koit, 13. aug.

    2008

    Kärk, L. (2008). The Last Relic: from a genre film to a genre film. Rmt: Via Transversa: Lost Cinema of the Former Eastern Bloc (Koht ja paik = Place and location: studies in environmental aesthetics and semiotics 7). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, lk 177-189.

    Teiter, K. (2008). Vabadusvõitleja Ivo Schenkenberg [kuidas eesti rahvuskangelasest Ivo Schenkenbergist sai menufilmis "Viimne reliikvia" alatu kaabakas]. Nädal, 28. apr.

    Laasik, A. (2008). Kuidas Lennart Meri "Viimset reliikviat" tegi [Lennart Meri kui toimetaja roll mängufilmi "Viimne reliikvia" valmimisel]. Eesti Päevaleht: Laupäev: Kultuur, 29. märts.

    2007

    Õun, A. (2007). Südasuvise idülli negatiiv – "Hukkunud alpinisti hotell". Muusa, nr 3, apr, lk 64-66, ill.

    2006

    Näripea, E. (2006). Film, ruum ja narratiiv: "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" ning "Viini postmark". Kogumik: Fiktsioon ja film (Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on Art and Architecture = Studien für Kunstwissenschaft 4[15]), lk 55-76.

    Paas, K. (2006). Kultusfilmi lavastaja poeg hukkus rongi all [tõlkija Igor Kromanovil oli päritud autoriõigus "Viimse reliikvia" kaubamärgile]. SL Õhtuleht, 21. märts.

    2005

    Näripea, E. (2005]. Sotsrealistlik keskaeg. Tallinna vanalinn ENSV mängufilmis 1969-1972. Kogumik: Kohanevad tekstid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 303-322.

    2004

    Näripea, E. (2004). Medieval Socialist Realism. Representations of Tallinn Old Town in Soviet Estonian Feature Films, 1969-1972. Kogumik: Koht ja paik = Place and location: studies in environmental aesthetics and semiotics IV. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia/ Eesti Kirjandusmuuseum, lk 121-144.

    2003

    Remsu, O. (2003b). Kinokool: miks usume võimatut? [filmistsenaariumist, selle ülesehitusest; seiklusfilmi kompositsioonist "Viimse reliikvia" näitel]. Nädal, nr 12, 24. märts.

    Remsu, O. (2003a). Inimlikud kontrad [mängufilmist "Briljandid proletariaadi diktatuurile"]. Nädal, nr 7, 17. veebr.

    2002

    Ruus, J. (2002). Vanapagana kaasaegsed [mängufilmist "Põrgupõhja uus Vanapagan"]. Eesti Ekspress: TV Ekspress, nr 43, 24. okt.

    Piller, M. (2002). Kinoreliikvia ["Viimse reliikvia" restaureerimisega seotud probleemidest räägivad Digital Film Finlandi tootejuht Petri Siitonen ja projektijuht Hillar Parkja]. Eesti Ekspress: Edison, nr 3, 2. mai, lk 10-11, ill.

    Torop, P. (2002). "Viimne reliikvia": intersemiootilise tõlke ideoloogiline juhtum. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 80-88; nr 5, lk 72-76, ill.

    Kapstas, M. (2002). Agnes ja Gabriel 33 aastat hiljem. Kroonika, nr 12, lk 8-11, ill.

    Vedler, S. (2002). Põgene, vaba laps! [mängufilmi "Viimne reliikvia" stsenaariumitest]. Eesti Ekspress, 28. märts.

    Kivirähk, A. (2002). Nädala nägu: eestlaste reliikvia. Eesti Päevaleht, 23. märts.

    Kärk, L. (2002). Reliikviast, millest muust. Postimees: Arter, 23. märts.

    Vaiksoo, J. (2002). Eduard Bornhöhe igihaljas reliikvia. Eesti Päevaleht, 22. märts, lk 14-15.

    Tali, P. (2002). Reliikvia 33 aastat hiljem. Eesti Päevaleht, 18. märts.

    Urmet, J. (2002). Rahvalik ja rahvuslik [mängufilmi "Viimne reliikvia" mõjust tänasele eesti vaatajale]. Eesti Päevaleht, 18. märts.

    Kallas, T. (2002). Põgene, vaba laps. Postimees, 18. märts.

    Tuumalu, T. (2002b). Meri hindab "Reliikvia" laule [intervjuu Lennart Meriga]. Postimees, 18. märts.

    Rooväli, K. (2002). "Viimse reliikvia" taassünd. Postimees, 16. märts.

    Linnap, P. (2002). Igiviimane reliikvia XXI sajandis. Postimees: Arter, 16. märts.

    Vainküla, K. (2002). Peeter Jakobi sai Ivoks juhuse tõttu. SL Õhtuleht, 15. märts.

    Tuumalu, T. (2002a). Grigori Kromanov oli romantik [intervjuu Kalju Komissaroviga]. Postimees, 14. märts.

    Valton, A. (2002). Stsenaarium sündis läbi valu ja vaeva ["Viimse reliikvia" stsenaristi meenutus]. Postimees, 14. märts.

    Digitaalne reliikvia  (2002). [Digital Film Finland OY laboratooriumis Soomes restaureeriti eesti menufilm "Viimne reliikvia"]. Postimees, 14. märts.

    2001

    Teinemaa, S. (2001). "Viimne relikvia" kolmkümmend aastat hiljem. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 68-69, ill.

    Funk, K. (2001). Ainus reliikvia ja leige masin. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 70-74, ill.

    Raag, I. (2001). Viimset reliikviat otsides: Siim on kloostri taga metsas. Teater. Muusika. Kino, nr 2, lk 75-78, ill.

    1999

    Teinemaa, S. (1999). Reliikvia 30: Üle õla tagasi vaadates. Nädal, nr 31, 9. aug, lk 6-7.

    Kressa, J. (1999a). Grigori ja Irena Kromanov kui Balti kett kunstis [Irena Veisaité- Kromanovi raamatust "Lavastaja Grigori Kromanov"]. Sakala, 30. juuli.

    Kressa, J. (1999b). Peeter Jakobi on "Viimse reliikvia" viimne reliikvia ["Viimne reliikvia" Taevaskojas]. Sakala, 30. juuli.

    Hallik, A. (1999). Valton kergitas reliikvia kaant. Maaleht, 29. juuli.

    Märka, V. (1999). "Viimsest reliikviast" esimese kultusfilmini. Võrumaa Teataja, 29. juuli.

    Kasper, K. (1999). "Viimne võttepäev" Taevaskojas. Nädal, nr 29, 26. juuli, lk 6-8, ill.

    Somelar, E. (1999). Kuidas 30 aastat tagasi eesti mehest leedulase asemel Ivo Schenkenberg sai [intervjuu näitleja Peeter Jakobiga]. Eesti Ekspress: Areen, 15. juuli.

    Tamm, B. (1999). Eelviimane reliikvia ["Viimne võttepäev" Taevaskojas]. KesKus, juuli, lk 13.

    Kirt, L. (1999). Ingrid sai piitsutamise eest šokolaadikarbi ["Viimne reliikvia" 30 aastat hiljem, meenutavad näitlejad Eve Kivi, Peeter Jakobi ja Raivo Trass]. Eesti Ekspress: TV-Nädal, nr 22, 3. juuni, lk 6-8, ill.

    Kallas, T. (1999). Aisopos ja telefilm [telefilmist "Must Habe tahab teada"]. Postimees, 14. apr.

    1996

    Ehasalu, T. (1996). Tõrjutud ja rehabiliteeritud Kromanov [Jüri Sillarti filmist "Griša"]. Postimees, 15. nov.

    Remsu, O. (1996). Karge ja fikseeriv headus [Jüri Sillarti "Griša" ja Peeter Simmi "Eesti Draamateater 75 ehk teatrijuubel"]. Kultuurimaa, 13. nov.

    Raudam, T. (1996). Inimene oli ise Grigori Kromanov [Jüri Sillarti filmist "Griša"]. Postimees, 11. nov.

    Kapstas, M. (1996). Kellele Mozart, kellele Salieri... [I. Veisaité-Kromanova koostatud raamatust "Lavastaja Grigori Kromanov"]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 36-41, ill.

    Kärk, L. (1996). Lavastaja raamatukaante vahel [I. Veisaité-Kromanova koostatud raamatust "Lavastaja Grigori Kromanov"]. Postimees, 9. jaan.

    1995

    Tonts, Ü. (1995). Tõde võib ainult otsida [raamatust "Lavastaja Grigori Kromanov. Mälestused. Artiklid. Kirjad. Päevikud"]. Eesti Aeg, 22. nov.

    Seero, T. (1995). Grigori Kromanov üksteist aastat hiljem [raamatust "Lavastaja Grigori Kromanov"]. Sõnumileht, 18. nov.

    1993

    Ehasalu, T. (1993). Koduloom, Tasuja ja Vanapagan [kahest "Põrgupõhja uue Vanapagana" filmist (1964 ja 1977)]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 45-57, ill.

    1987

    Elmanovitš, T. (1987). Grigori Kromanovi filmid. Looming, nr 7, lk 947-958.

    1984

    Kromanov, G. (1984). Vastas Grigori Kromanov [viimane intervjuu režissööriga; üles kirjutanud Maris Balbat]. Teater. Muusika. Kino, nr 9, lk 5-11, ill.

    1979

    Ruus, J. (1979). Mängitsemine ulmeilmas [mängufilmist "Hukkunud Alpinisti hotell"]. Sirp ja Vasar, 28. sept.

    Paas, V. (1979). Mõtteid filmi ""Hukkunud Alpinisti" hotell" vaadates. Rahva Hääl, 26. sept.

    Siimer, E. (1979). Inimesed ja robotid [mängufilmist "Hukkunud Alpinisti hotell"; autor kasutas pseudonüümi Enn Kalda]. Õhtuleht, 18. sept.

    1975

    Karasjov, V. (1975). Kas me oskame kasutada briljante? (Mõtteid Grigori Kromanovi uue filmi puhul). Sirp ja Vasar, 14. nov.

    Elmanovitš, T. (1975). Vaimu ja vääriskivi hind [mängufilmist "Briljandid proletariaadi diktatuurile"]. Noorte Hääl, 12. nov.

    1970

    Link E. (1970). Vaatemängulisus, ei enam [mängufilmist "Viimne reliikvia"]. Sirp ja Vasar, 10. apr.

    Hallik, A.-M. (1970). Mõtteid "Viimset reliikviat" vaadates. Rahva Hääl, 5. apr.

    Tobro, V. (1970). Seiklusfilm ja tema püünised [mängufilmist "Viimne reliikvia"]. Noorte Hääl, 29. märts.

    1969

    Ruus, J. (1969). Mõtisklusi "Meie Arturi" ümber. Sirp ja Vasar, 17. jaan.

    Kosenkranius, I. (1966). Uue filmi puhul. "Mis juhtus Andres Lapeteusega?". Kodumaa, 13. apr.

    1966

    Saul, J. (1966). Lapeteus ekraanil. Sirp ja Vasar, 1. apr.

    Unt, M. (1966). Romaan ja film ehk mis juhtus Andres Lapeteusega. Edasi, 26. märts.

    Tobro, V. (1966). "Mis juhtus Andres Lapeteusega?". Noorte Hääl, 24. märts.

    1964

    Jõgi, O. (1964). Kirjanik, stiil, "Põrgupõhja". Looming, nr 7, lk 1079-1087.

    Tobro, V. (1964). Alus on rajatud. Mõttemõlgutusi esimese Tammsaare-filmi puhul [mängufilmist "Põrgupõhja uus Vanapagan"]. Edasi, 28. juuni.

    Link, E. (1964). Klassika ekraanil [mängufilmist "Põrgupõhja uus Vanapagan"]. Sirp ja Vasar, 26. juuni.

    Luik, H. (1964). Elamust pakkuv film [mängufilmist "Põrgupõhja uus Vanapagan"]. Õhtuleht, 24. juuni.

    Ojamaa, P. (1964). Kui ehitati "Põrgupõhjat". Noorte Hääl, 17. juuni.

     

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm