Avaleht

Kalju Komissarov

Avaleht

Kalju Komissarov

Biograafia

  • 08.03.1946–06.03.2017

    Näitleja, teatri- ja filmilavastaja ning teatripedagoog Kalju Komissarov sündis 8. märtsil 1946. aastal Võrus. Ta lõpetas 1964. aastal Tallinna 4. Keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu (kursuse juhendaja Voldemar Panso). Aastatel 1968–1974 töötas Komissarov režissöörina Tallinnfilmis, kus tema käe all valmisid filmid “Valge laev” (1970), “Metskapten” (1971) ja “Tavatu lugu” (1973). Järgmiseks režissööritööks pidi saama "Surma hinda küsi surnutelt" (tollal tööpealkirjaga „Vennad Kreuksid“), mille kallal Komissarov koos stsenarist Mati Undi, kunstnik Tõnu Virve ja operaator Jüri Sillartiga 1973. aastal entusiastlikult tööle asus. Sellest pidi tulema nii sisult kui stiililt uuenduslik, ametlikust peavoolust eristuv julge film. Kuid stsenaarium kohtas vanameelsete Tallinnfilmi funktsionääride teravat vastuseisu. Kalju Komissarov on meenutanud: „Selle käsikirja kallal käis kogu aeg üks naaksumine. Need arutelud läksid nii hulluks kätte, et Mati Unt kirjutas selle kogemuse pealt näitemängu – „Peaproovi“, mille ma hiljem Noorsooteatris lavastasin.“ (Laasik 2011: 325). Veel teatritöö kõrvalt 1975. aastal püüdis ta režiistsenaariumit parandada, kuid ühel hetkel lõi filmile käega. Noorsooteatris oli sel ajal loomevabadus võrreldamatult suurem kui Tallinnfilmis. Filmi juurde jõudis Komissarov hiljem veel vaid näitlejana – ta on mänginud 14 filmis (sh Lenfilmi „Kontrakt veka“ 1985, rež Aleksandr Muratov), kuid oma elutöö teostas ta teatrilavastaja, -juhi ja -pedagoogina. Komissarov töötas 1974–1986 Noorsooteatri ja 1989–1991 Ugala peanäitejuhina ning 1986–1988 ja 1991–2000 Ugala lavastajana. Aastatel 1986–1995 juhatas ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemat Lavakunstikooli. Aastast 2002 oli Komissarov Viljandi Kultuurikolledži lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Aastal 2013 palus Teatrikompanii Polygon ta oma teatrikooli patrooniks.

    Kalju Komissarov lõi üle saja lavastuse, ta oli Eesti NSV rahvakunstnik (1987), Eesti Vabariigi Valgetähe III järgu teenetemärgi kavaler (2006) ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 2015. aastal pälvis Kalju Komissarov riikliku kultuuri elutööpreemia.

    Kalju Komissarov suri raske haiguse tagajärjel 6. märtsil 2017. aastal. Pooleli jäid temast tehtava portreefilmi „Koma“ võtted (autorid Maria Avdjuško ja Peeter Simm). Film valmis 2018. aastal.

    Maris Balbat, Tallinnfilmi toimetaja 1969-1977: „Kalju Komissarov töötas aastail 1968-1974 Tallinnfilmis, tehes seal lavastajana kolm pikka mängufilmi: „Valge laev“, „Tavatu lugu“ ja „Metskapten“. Filmis „Viimne reliikvia“ oli ta Grigori Kromanovi kõrval teiseks režissööriks.

    Otse lavakunstikateedrist tulnud Komissarov oli tollal Tallinnfilmi noorim režissöör, ta tõi endaga kaasa värsket suhtumist ja uusi mõtteid. Paraku jäid ta mitmed ideekavandid ja ka üks ta enda stsenaarium realiseerimata stuudio juhtkonna konservatiivsuse tõttu. Konjunktuurse filmiga „Valge laev“ õnnestus tal küll avada endale tee paari järgmise filmi tegemiseks, kuid kui tal 1974. aastal avanes võimalus saada Noorsooteatri peanäitejuhiks, jättis ta Tallinnfilmi selja taha.

    Potentsiaali filmitegemiseks oli tal ilmselt rohkem, kui tal seda teoks teha õnnestus. „Metskapten“ Jüri Järvetiga peaosas osutas ta oskusele töötada näitlejaga, kuid tervikuna kippus film teatraalseks jääma; „Tavatus loos“ katsetas ta mõnede filmieksperimentidega, aga sisuliselt jäi too film Moskva kinokomitee nüsimiste ja kärpimiste tõttu hambutuks.

    Raske öelda, kas filmitööle edasijäänuna võinuks ta ekraanile tuua ka mõne tolleaegse tippfilmi, aga eeldusi ja annet tal selleks oli. On kahju, et Komissarovit ei olnud Tallinnfilmi lavastajate hulgas, kui stuudios asjatult ootas sobivat lavastajat Tarkovski stsenaarium „Hoffmaniaana“. Kujutlen, et Komissarov oleks selle lavastajana tugevamini kui seni võinud jätta oma nime Eesti filmi ajalukku.“
    Balbat, M. (2017). Maris Balbat: filmitegemise annet oli Komissarovil rohkemaks. Postimees, 7. märts, lk 21.

    Tõnu Virve Tallinnfilmi vanameelse juhtkonna vastuseisust Kalju Komissaroviga: „Komissarov oli ohtlik: noor, juba piisava mängufilmi režissööri kogemuse ja nägemusega mees. Ta võis tekitada filmistuudios loomingulise tuuletõmbe, panna aluse moodsale rahvuslikule filmikunstile. Kalju teatrilavastused olid edumeelsed ja stiililt väga filmilikud. Igatahes meie mängufilmi unistus kadus olematusse.“
    Virve, T. (2015). Koma [kunstnik Tõnu Virve mälestused mängufilmi "Surma hinda küsi surnutelt" esialgsest variandist, kus lavastajaks pidi olema Kalju Komissarov]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 110-113.

    Loe lisaks:
    Kalju Komissarov – õpetaja ja lavastaja — Sirp
    Epner, L. (2015). Kalju Komissarov – õpetaja ja lavastaja. Sirp, 27. veebr.

     

    Kasutatud allikad:

    Balbat, M. (2017). Maris Balbat: filmitegemise annet oli Komissarovil rohkemaks. Postimees, 7. märts, lk 21.
    Kalju Komissarov 8.03.1946–6.03.2017 [järelehüüe] (2017). Postimees, 7. märts, lk 21.
    Laasik, A. (2011). Filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisk: Ikka hea pärast. Tallinn: Eesti Päevaleht, lk 323-328.
    Virve, T. (2015). Koma [kunstnik Tõnu Virve mälestused mängufilmi "Surma hinda küsi surnutelt" esialgsest variandist, kus lavastajaks pidi olema Kalju Komissarov]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 110-113.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm