Mait Laas

Raamatud

Robinson, C. (2010). Dreamworlds of Mait Laas. Rmt: Animators Unearthed: A Guide to the Best of Contemporary Animation. New York: Continuum, lk 209-216.
Ravi, M., Vaino, M., Matsin, P, Laas, M. [jt.] (2002). Ekskursioonijuhi laptop 1891-2003 [luuletused ja tekstid]. [Tallinn]: Rühmitus 14 NÜ.
Matsin, P. (2000). Aabits [kujundus: Mait Laas]. [Tallinn]: Rühmitus 14 NÜ.
Laas, M. (1998). Nett [autori kujundus; Rühmitus 14 NÜ]. [Tallinn]: Talmar & Põhi.
Laas, M., Mägi, M., Matsin, P. (1994). Ego ja mõju [luuletused / illustreerinud M. Laas]. [Tallinn]: Rühmitus 14 NÜ.
Matsin, P., Laas, M. (1994). Kaks muinasjuttu. [Tallinn]: Talmar & Põhi.
Matsin, P., Mägi, M., Laas, M., Kadarik, E. (1993). Aja algus [luuletused]. [Tallinn]: Rühmitus 14 NÜ.

Artiklid

2024

Laas, M. (2024). Ago Ruus seab keskmesse inimese ja tema vaimuelu peegelduse hõbeklaasil [2023. aastal ilmus Ruusilt koostöös Võru Instituudi ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumiga miniatuurne fotoalbum „Doktor Kreutzwaldi Visiitportreed“]. Postimees: AK, 16. märts, lk 19, ill.

Laas, M. (2024). Kuidas lauluisa Kreutzwald näguderaamatu hulluse küüsi langes [19. sajandi keskpaiga visiitportreede populaarsusest]. Postimees: AK, 16. märts, lk 18–19, ill.

2021

Laas, M. (2021). Arvo Nuudi ruumiline maailm. Sirp, 12. märts, lk 24–25, ill.

Pulk, M. (2021). Tori põlgab transpordiameti sillauuenduse ära [Tori inimeste eeskõnelejaks uue silla asjus on saanud animafilmide režissöör Mait Laas]. Postimees, 29. märts, lk 4-5, ill.

Laas, M. (2021). Tasa sõuad üle silla [Tori vana silla renoveerimise vajadusest]. Postimees, 31. märts, lk 13, ill.

Laas, M. (2021). Eestis näidati liikuvaid pilte esimest korda Pärnus [juulis 1896]. Postimees, 21. okt, lk 20, ill.

2020

Alla, H., Laas, M. (2020). Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku [tagasivaade Elbert Tuganovi elule ja loomingule tema 100. sünniaastapäeval]. Postimees: AK, 22. veebr, lk 10–11, ill.

Üks küsimus [Milleni viib EFI plaan anima- ja lühimängufilm ühe rahastuse alla kokku viia?] (2020). Vastavad Mari Kivi, Priit Tender, Mait Laas, Mattias Mälk, Kaspar Jancis, Martinus Klemet, Ülo Pikkov, Riho Unt, Janno Põldma ja Hardi Volmer. Teater. Muusika. Kino, nr 7/8, lk 144–151, ill.

Laas, M. (2020). Parema elu nimel [Heino Parsi elust ja loomingust]. Sirp, 9. okt, lk 18-!9, ill.

2018

Kalev, M. (2018). Mait Laas: Vegan-teadmatu karu korraldas minu mesilastele massimõrva. Eesti Ekspress, 15. aug, lk 27, ill.

2016

Hanson, R. (2016). Päevapiltnik tegi taludes kunstpilte [Mait Laas tutvustab ühe esimese eesti fotograafi Mihkel Tilga loomingut]. Postimees: Tartu Postimees, 19. mai, lk 16, ill.

2014

Luigas, E. (2014). Mait & mesilased [Nukufilmide režissöör Mait Laas tegeleb mesindusega]. Aed, märts - juuni, lk 98-101.
Sibrits, H. (2014). Eesti film Hiinas: Mait Laas rääkis miljonitega ["Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu" menust Pekingis Euroopa Liidu filmifestivalil ja Mait Laasi esinemistest seal]. Postimees, 6. nov, lk 17.

2013
Kruusmägi, A. (2013). Eesti 3D nukufilmi režissöör: seitsme aastaga pidime üles ehitama terve maailma [Mait Laas filmi „Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“ saamisloost]. Õhtuleht, 6. märts, lk 12-13.
Karjatse, T. (2013). Armastus ühe apelsini vastu [„Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“]. Eesti Ekspress: Areen, 7. märts, lk 37.
Tuumalu, T. (2013). Mait Laas sprintis maratoni [intervjuu Mait Laasiga]. Postimees, 7. märts, lk 18-19.
Teder, T. (2013). Prillid palgel võib nüüd kinos meie nukuooperit vaadata [intervjuu Mait Laasiga]. Sirp, 8. märts.
Tuumalu, T. (2013). Mängib ikka nukkudega [Mait Laas rubriigis Nädala näod]. Postimees, 9. märts, lk 3.
Peegel, M. (2013). Apelsini ja sidruni armuloos kipub nappima sügavust ja pinget [„Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“]. Eesti Päevaleht, 11. märts, lk 13.
Tuumalu, T. (2013). Cipollinost sai paadipõgenik [„Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“]. Postimees, 11. märts, lk 12.
Kui isa mängib nukkudega [üks päev Mait Laasi elust ] (2013). Pere ja Kodu, märts, lk 60-62, fotodel Mait Laas perega.
Laaniste, M. (2013). Julged ambitsioonid vs karm tegelikkus [nukufilmist „Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu“]. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk  90-95, fotod.

2010

Tuumalu, T. (2010). Mait Laas sai raamatu sisse [Ottawa animafilmide festivali juhi ja eesti animafilmi hea tundja Chris Robinsoni 2010 aastal kirjastuses Continum ilmunud raamatust "Animators Unearthed". Raamatus on pühendatud peatükk "Dreamworlds of Mait Laas" eesti animaatorile Mait Laasile]. Postimees, 4. aug, lk 14.
Isesugune nukke ja kunsti armastav mees [Nukufilmi lavastajast, stsenaristist ja kunstnikust Mait Laasist, keda tutvustatakse 3. detsembril 2010 Vikerraadio saates "Isesugused inimesed"] (2010). Maaleht: TeRa, nr 47, 29. nov - 5. dets, lk 4, ill.

2008

Davidjants, K. (2008). Mait Laas: Tuganov ja Pars täiendasid üksteist [intervjuu filmi „Aja meistrid" režissööri Mait Laasiga]. Eesti Päevaleht, 20. veebr, lk 14, ill.
Tuumalu, T. (2008).  Mehed, kes valitsesid nukkudega mängides aega, filmi sees [intervjuu filmi „Aja meistrid" režissööri Mait Laasiga]. Postimees, 20. veebr, lk 14, ill.
Mihkelson, I. (2008). Meestest, kes mängisid tõsiselt nukkudega [filmist „Aja meistrid"]. Postimees: AK, 23. veebr, lk 18.
Teder, T. (2008). Film kui väärikas sõjaelevant [filmist „Aja meistrid"]. Sirp, 7. märts, lk 11.
Nelk, A. (2008). Aja meisterdamise kunst [filmist „Aja meistrid"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 91-96, ill.

2007

Püve, B. (2007). Aja meistrite jälgedes [filmist „Aja meistrid"]. Eesti Ekspress, 22. nov, lk B2-B3, ill.

2006

Kaus, J. (2006). Superorgaaniline animatsioon [filmist „Generatio"]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 89-98, ill.

2005

Tootmaa, R. (2005). Inimesed ja mesilased [filmist "Gene+ratio"]. Sirp, 25. nov, lk 10.

2003

Teinemaa, S. (2003). Persona grata: Mait Laas. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 115-117, ill.

2001

Teder, T. (2001). Kriitikud ja poliitikud [autor seab kahtluse alla Eesti Filmiajakirjanike Ühingu otsuse anda aasta 2000 parima filmi tiitel joonisfilmile "Lotte", selle asemel, et anda see näiteks geniaalse Mait Laasi geniaalsele animafilmile "Teekond Nirvaanasse"]. Sirp, 9. veebr, lk 17.

2000

Pedmanson, P. (2000). Ajatu mõistus, au ja südametunnistus ehk Edasi-tagasi pilet Nirvaanasse [filmist „Teekond Nirvaanasse"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 113--115, ill.

1998

Mirme, O. (1998). „Päevavalgus" ehk Mait Laasi enesepilastus. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 68-69, ill.

1997

Funk, K. (1997). ÜRO suure tamme all [filmist „Keegi  veel"]. Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 50-51, ill