Reet Kasesalu

4.05.1929 – 25.02.2022

Kroonika- ja dokumentaalfilmide režissöör Reet Kasesalu (Martinson; neiupõlvenime Kasesalu kasutas kunstnikunimena kogu oma karjääri vältel) sündis 4. mail 1929 Narvas Eesti ohvitseri tütrena. 1949. aastal pääses ta Eestist esimesena õppima Moskvasse Üleliidulisse Riiklikusse Kinematograafiainstituuti, mille režiiteaduskonna lõpetas 1955 (tema diplomitööks oli ringvaade). 1953–1989 töötas Tallinna Kinostuudios (hilisemas Tallinnfilmis) peamiselt kroonikafilmide režissöörina (ühtekokku valmis tal 267 kinoringvaadet "Nõukogude Eesti", mis koosnevad 1138 kroonikapalast). Lisaks tegi ta režissöörina 68 dokumentaal-, vaate-, õppe- ja tellimusfilmi. Tuntumaid tõsielufilme: "Ilu meie ümber" (1960, Eesti tarbekunstist), "Lootoslillest, tähnikhirvest, jaapani merekrabist" (1963), "Aken tundmatusse" (1964, Matsalu Riiklikust Looduskaitsealast), "Must ja valge" (1965, Eesti graafikutest), "Anton Starkopf" (1966), "Kindlus meres" (1968), "Kui siit pilvepiirilt…" (1970), "Juhan Smuul" (1972), "Naine täna" (1974), "Johann Köler" (1975). Oli mängufilmi "Laulu sõber" (1961) Ilja Fogelmani kaasrežissöör ning “Vihmas ja päikeses” (1961) II režissöör.

Reet Kasesalu oli abielus kroonika- ja dokumentaalfilmide operaatori Harri Martinsoniga, kes töötas Tallinnfilmis 1957–1978.