Avaleht » Filmitegijad

Veljo Tormis

Biograafia

  • 07.08.1930–21.01.2017

    Helilooja Veljo Tormis sündis 7. augustil 1930 Aru külas Harjumaal. Tormise köstrist isa juhatas kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut – Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule –, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. Aastatel 1942–1943 võttis August Topmanilt orelitunde, 1943–1944 õppis orelit Topmani juures Tallinna Konservatooriumis. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Oli 1947 üks selle kooli esimestest lõpetajatest. 1949. aastal hakkas samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle aga ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp. 1951–1956 õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni. Šebalini soovitusel hakkas uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Töötas 1956–1960 Tallinna Muusikakooli õpetajana, tema õpilaste seas olid Kuldar Sink ja Tormisest vaid viis aastat noorem Arvo Pärt. 1956–1969 oli ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974–1989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 vabakutseline helilooja. Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Tartu Ülikooli vabade kunstide professor 1997. 

    Veljo Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi žanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid.

    Veljo Tormis on ligikaudu 40 dokumentaal- ja mängufilmi helilooja, lisaks on tema muusikat kasutatud kümnetes eesti filmides. Filmimuusika kirjutajana sai ta hoo sisse 1966. aastal. Tema oma sõnul on tal sellest ajast saati olnud igal aastal üks pisikene asjakene, kas konsultatsioon või filmi helikujundus. 1966. aastast pärineb muusika Virve Aruoja filmile "Ühe suve akvarellid". Koostöös Vladimir Karassev-Orgussaarega valmisid ridamisi filmid "Pööripäev" (1968), "Väejuht" ja "Uus aeg" (1969) ning "Lindpriid" (1971). Viimases lõi Tormis ka näitlejana kaasa, ent film keelati võimude arvates sobimatu sisu tõttu. 1968. aastal tuli ka juba tuntum töö Leida Laiuse "Libahundis". Tormis ise meenutab: "Selle filmi toimetajaks oli Lennart Meri. Tema oli mees, kes oskas mind suunata arhailiste kõlade poole ja arhailiste momentide poole. /---/ Ma kasutasin seal arhailisi torupilli värviga motiive. Film algas jaanipeo kujutamisega, see oli suur panoraamne proloog, mille saatemuusika oli tehtud torupilliga. Aga torupill oli kirjutatud õige kummaliselt. Selgus nimelt, et 1968. aastal ei olnud Eestimaal mitte ühtegi tervet torupilli. Kõik torupillid olid lagunenud.“

    1969. aasta jõulude ajal kirjutas Tormis muusika filmile "Kevade", millest ühtlasi sündis hiljem aastaid kestnud koostöö režissöör Arvo Kruusemendiga. Tormis räägib: "Miks ta valis mind, ma ei tea, võib-olla rahvusliku joone pärast, mis minus oli hakanud ilmnema. "Kevades" ma tõesti rakendasin mõningaid rahvale tuntud meloodiaid: "Kui mina alles noor veel olin" ja "Küll siis kägu palju kukkus".“ Tormis on "Kevade" filmimuusika kirjutamist meenutanud üsna pingelisena. Nimelt oli tal suure osa muusika (selle, mis tiitrite ajal kõlab, aga ka helindid, mis mõeldud ilmestama juba filmitud stseene) loomiseks aega vaid mõni päev. 1976. aastal järgnes "Kevadele" "Suvi". Tormis: „"Suvi" tuli sellepärast, et Arvo Kruusement hakkas tegema filmile "Kevade" järge, ja et me "Kevade" eest olime omal ajal saanud kõvasti kiita, siis leiti, et tuleb teha järg nendesamade näitlejatega, ja võeti siis ka sama helilooja." Arvo Kruusemendiga jätkus töö ka hiljem "Sügise" ja "Naine kütab sauna" näol. Tormis loeb loomingulist kontakti temaga läbi aastate väga heaks. "Ta ei öelnud lausa ette, kuidas asi peab olema. Me lihtsalt mediteerisime. Enamasti, kui oli tegemist lauludega või kandlelugudega, said need enne linti võetud ja tegevus toimus nende järgi. Ülejäänud muusika sündis nii, et me lihtsalt vestlesime Kruusemendiga nende episoodide üle, kus oli muusikat vaja, mis meeleolu seal on ja kes mida seal mõtleb ja missugused on nende vastastikused tunded."

    Veljo Tormise teoseid on salvestanud plaadifirmad Forte, Finlandia, Chandos, Toccata Classics, Alba Records, ECM Records, Eesti Raadio jt. Tema teoste kirjastajad on Fennica Gehrman, SP Muusikaprojekt, Muusika, edition 49, Carus-Verlag, Eres Edition.

    Veljo Tormise elu ja loomingu kohta on ilmunud kaks eestikeelset raamatut: Urve Lippusega koostöös valminud “Lauldud sõna” (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000) ja Priit Kuuse koostatud “Veljo Tormis. Jonni pärast heliloojaks” (Prisma Prindi Kirjastus, 2000). Inglise keeles on ilmunud Mimi S. Daitzi raamat “Ancient Song Recovered: The Life and Music of Veljo Tormis” (Pendragon, 2004).

    1967. aastal pälvis Tormis Eesti NSV teenelise kunstitegelase, 1975. aastal Eesti NSV rahvakunstniku ning 1987. aastal NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Ta on saanud Nõukogude Eesti preemia (1970, 1972), NSV Liidu riikliku preemia (1974), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1980, 1986) ning 1980. aastal Rahvaste Sõpruse ordeni. Eesti Vabariigi kultuuripreemia on Tormis pälvinud kolmel korral: aastal 1995, 2000. aastal väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja 2005. aastal 2004. aasta loomingulise saavutuse – lavastuse „Eesti balladid” eest (koos Tõnu Kaljuste, Peeter Jalakase, Aki Suzuki, Enar Tarmo ja Reet Ausiga). Aastal 1998 omistati Tormisele Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia ning hindamatu panuse eest Eesti muusikasse ja Harjumaa kultuurielu rikastamise eest valiti Tormis 2007. aastal Harju maakonna kultuuripreemia „Harjumaa Kultuuripärl” laureaadiks. 2009. aastal tunnustati Tormist, kes on oma muusika kaudu uue hingamise andnud eesti ja eesti sugulasrahvaste pärimusele, Eesti Muusikanõukogu Heliloomingu preemiaga ning 2010. aastal omistati talle Riigivapi I kassi teenetemärk.

    Allikad:
    https://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis (12.08.2016).
    https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm (12.08.2016).
    http://www.kooriyhing.ee/est/1890/veljo-tormis (12.08.2016).
    https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming.htm (12.08.2016).
    http://www3.keskraamatukogu.ee/naitus/film/ (12.08.2016).
    Eesti Muusika Infokeskus, http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=97&lang=est&action=view&method=biograafia (12.08.2016).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm