Avaleht » Filmitegijad

Enn Säde

Huviinfo

  • Enn Säde arhiiv

    Enn Säde märkimisväärselt rikkalik filmifotode kogu, mis sisaldab peale tema enda fotode ka tema poolt kogutud, restaureeritud ja digiteeritud teiste autorite filmifotosid, on seisuga 7.02.2019 leitav:

    Filmiarhiiv – ca 15 000 katalogiseerimata fotot: Säde, Enn kollektsioon nr 623, fotosid pole nimetatud.

    Filmimuuseum – 7750 fotot.

    ETV fotoosakond – 493 „Lindpriide“ fotot.

    Muhu Muuseum (Koguva) – ca 100 fotot.

    YLE – 65 faili Lennart Meri filmide materjale.

    Teatri- ja muusikamuuseum – filmi „Värvilised unenäod“ fotod. Kommentaar ETMMs: Täiendav kultuurilooliselt oluline materjal Arvo Pärdi kogu M 238 nimistu 1. (21.04.2015)

    Valikuliselt on fotosid veel Kinoliidus, Eesti Instituudis, ERMis.

    Helimaterjalid originaalidena:

    Filmiarhiiv – mh Oreli-filmide lindid 6,25 mm,13 tükki

    Kirjandusmuuseum – Lennart Meri filmide materjale

    ERM – taustad ja muu kultuurilooline materjal, mida on korrastanud ja digiteerinud BFMi vilistlased Liisa Tael ja Aleksandra Koel. ERMil on kavas hoiustada ka originaale, s.t 6,25 mm linte ja DAT-kassette.

     

    Dokumentaalfilmi "Jüri – see mulk“ (2004) sünopsis ETV kodulehelt

    "Film on Jüri Müürist, kolleegist ja sõbrast, eesti filmimehest (1929–1984). Ja ajahetkedest tema ümber. 15-aastase poisina – juulis 1944 läheb ta Saksa Lennuväe Abiteenistusse, seikleb sõja lõpulahingute aegu Saksamaal, Prantsusmaal, Aafrikas, tuuakse 1946. aastal Eestisse tagasi ja kaob varsti Karjalasse, tööle paberivabrikusse – kaugemale KGB haardest. Film tahab kõnelda noortest eesti poistest, kes nii või naasugusel moel olid haaratud Teise maailmasõja hullusse, millest nad tegelikult enam kunagi ei pääsenud. Mõne aasta pärast, 1955. aastal läheb see "mees Karjala metsast” äkki Moskvasse õppima filmirežissööriks. Kas meil õnnestub lähemale jõuda mõistatusele, kuidas sellest üdini ratsionaalse, talupoja oiuga mehest saab kunstnik? Või – kui soovite – kuipalju murdeeas läbi ja üle elatud sõda mõjutab inimese saatust, eluhoiakuid, vaimset ja füüsilist tervist? Jüri Müürist saab saatuse tahtel kuuekümnendate aastate Eesti (olgu pealegi – Nõukogude Eesti) rahvusliku filmi sünni omamoodi jäämurdja. Viis täispikka mängufilmi, paarkümmend dokfilmi, pluss kamaluga stsenaariume, arvustusi, noorte filmimeeste juhendamisi… Eesti filmi tegijamees. Jüri oli selle raskepärase, iseennast üha uuesti tootva, tapva ja jälle üles äratava kinomasinavärgi lahutamatu koostisosa. Ta oli selle ohver ning ühtaegu ka looja. Jüri võis, jalad harkis, peast ette kanda kümme lehekülge saksakeelset Heinrich Heinet, aga ta võis ka kusagil nõukogulikus ministeeriumis hääle kähedaks karjuda eesti filmitegijate või põllumeeste "ühise asja nimel”. Meie film tahab säilitada Jüri Müüri kui kaasalööja, mitte pealtvaataja fenomeni. Ja ülepea – lahkunud elavad seni, kuni neid mäletatakse.“– Enn Säde, filmi autor

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm