Jaan Ruus

23.11.1938–30.01.2017

Filmikriitik, -ajakirjanik ja -toimetaja Jaan Ruus sündis 23. novembril 1938. aastal Tallinnas. Tema isa Aarne Ruus oli kooliõpetaja, kellest peale teatriinstituudi lõpetamist 1941 sai  näitleja, ema töötas vallavalitsuse sekretärina. Ruus õppis 1945–1952 Ambla 7-klassilises koolis, 1952–1954 Tallinna 2. ja 1954–1956 Tallinna 7. Keskkoolis. Edasiõppimisvõimalusena pärast keskkooli kaalus ta nii üleliidulist kinematograafiainstituuti Moskvas kui ka ajakirjanduse ning juura õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis, valides lõpuks hoopis majandusteaduskonna, kus tudeeris aastatel 1956–1961, lõpetades majandusteadlasena. Töötas 1961–1966 Eesti Raadio noortesaadete ja seejärel (aastast 1965) meelelahutussaadete toimetajana, 1966–1973 stuudio Tallinnfilm dokumentaalfilmide ja 1979–1981 animafilmide toimetajana, 1973–1978 stuudio Eesti Telefilm toimetaja, stsenaariumide osakonna juhatajana ja oli ka aastast 1974 stsenaariumide toimetuskolleegiumi liige. 1978–1979 ajalehe Sirp ja Vasar filmitoimetaja. 1981. aastal sai tast vastloodud ajakirja Teater. Muusika. Kino filmiosakonna toimetaja. Selle ajakirja filmiosakonnas töötas ta aastatel 1981–1988 juhatajana ja 1991–1999 toimetajana. 1992–2015 nädalalehe Eesti Ekspress filmitoimetaja.

Jaan Ruus oli Eesti Kinoliidu liige 1971. aastast. 1988–1990 Eesti Kinoliidu juhatuse loomingusekretär ja aseesimees ning 1998–1999 juhatuse esimees, 1997–1999  Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu liige ja sihtasutuse ekspertkomisjoni esimees, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu asutaja 1993 ning esimees 1993–1998 ja 1999–2015. Filmifestivali PÖFF võistlusprogrammi EurAsia juht aastail 2004–2014. Pälvis 2005 Kultuurkapitali ja2009 PÖFFi elutööpreemia ning 2001 Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Abikaasa Viive-Riina Ruus oli pedagoogikateadlane, kasvatusteaduste doktor. 

* * *

Diplomeeritud majandusteadlasest Ruusist ei saanud majandusteadlast, käe ajakirjandusele andis ta juba ülikooli ajal. Pool sajandit populariseeris ta oma kirjatöödega  filmikunsti, õpetas vaatama ja eritlema, oli publiku filmimaitse kultiveerija.

„Enda jaoks tõsise valiku ette sattusin alles ülikooli neljandal kursusel, mil sisuliselt loobusin majandusteadusest. Siiski, kui 1961. aastal, pärast diplomi saamist püüdis Uno Mereste asutada majandusajakirja, oleksin läinud sinna. Ent see olnuks samuti ajakirjandus. Arvatavasti on mind ajakirjandusse viinud intensiivne huvi maailma vastu ja soov elutegelasi vaadelda mitmel tasandil.“ (Vastab Jaan Ruus, TMK 10/1988)

Pärast ülikooli läks Jaan Ruus tööle Eesti Raadiosse, kus 1965. aastal koos Valdo Pandi ja Juhan Saarega pani aluse RAMETO raadiomängudele, tänaste televiktoriinide eelkäijatele. 1970ndatel osales ta televiktoriinide („Parem pääseb edasi”, „Targem annab järele” jt) tegemisel saatejuhina koos Toomas Uba ja Enn Eesmaaga.

Kui 1966. aastal pakkus Peedu Ojamaa Ruusile võimalust tulla tööle Tallinnfilmi dokumentaaalfilmide toimetajaks, nägi filmihuviline Ruus selles väljakutset stuudio iganenud ideoloogiliste raamide lammutamiseks. Oma esimese filmiartikli “Teine kivi seisvasse vette” kirjutas ta teisel töönädalal Õhtulehte. Kolleeg Valdeko Tobro oli nädal varem arvustanud Tallinnfilmi vaimuvaest olukorda pealkirjaga “Kivi seisvasse vette”. Oma filmitoimetajatööga Ruus seda seisvat vett ka liigutas - mitmed Ülo Tambeki, Andres Söödi, Peep Puksi jt dokumentaalfilmid said teoks tema asjatundliku ja osava kunstipoliitilise abi toel. Võib öelda, et Ruus soodustas ja kujundas eesti kunstilise dokumentaalfilmi tekkimist 1960-1970. aastatel. Üldse toimetas ta aastail 1966–2009 enam kui 80 filmi 44 režissöörile. Nende seas näiteks Ülo Tambeki „Eduard Viiralt“ (1968), „Tallinna saladused“ (1967), Andres Söödi „511 paremat fotot Marsist“ (1968), „Unenägu“ (1978), Rein Marani „Kindlus meres“ (1968), „Rabade vaikuses“ (1976), Jüri Müüri „Leelo“ (1969), Peep Puksi „A. H. Tammsaare“ I (1970), „A. H. Tammsaare“ II (1972), Vello Aruoja „Aedniku sünd“ (1979), Avo Paistiku „Välek Vibulane“ (1980), „Klaabu kosmoses“ (1981). Ta kirjutas ka dokumentaalfilmide stsenaariume: „Kivikasukas” (1969), kolm filmi eesti lenduritest koos Ülo Tambekiga ja katsetas režissööriametit: „Teise looduse tegijad” (1976).

Paralleelselt filmitoimetajatööga tegutses Ruus kogu aeg ka filmikriitikuna. Tema asumisega 1981. aastal vastloodud ajakirja Teater. Muusika. Kino filmiosakonna juhataja kohale sai pandud alus meie professionaalse filmikriitika kontsentreeritud avaldamisele.

Aastast 1965 avaldas ta üle kahe tuhande filmikirjutise nii eesti kui maailmafilmist peamiselt nädalalehes Eesti Ekspress, aga ka ajalehtedes Sirp, Postimees ja ajakirjas Teater. Muusika. Kino. Tema iganädalased kirjutised Eesti ja Soome telekanalitel näidatavatele filmidele alates 1990ndatest ajalehes Eesti Ekspress aitasid propageerida filmikunsti eesmärgiga süvendada selle mõistmist. Ruus võttis 1993. aastal esmakordselt Eestis kasutusele filmide hindamise punktisüsteemi, algul filmidele telekanalites, 1997. aastast ka Eestis näidatavatele kinofilmidele. Tema loodud on eestikeelsed terminid ”märulifilm” ja ”kobarkino”.

Ruus tegi Eesti Televisioonis filmivalgustuslikke saateid ”Staarid” (1974–75), ”Teised linnud, teised laulud” (1993–95), Raadio 2-s ”Eesti filminäitlejaid” (1994) ja ”Eesti filmilavastajaid” (1996), ülevaateid nädala kinoeeskavast Raadio Kukus (1994-2006) ja filmikommentaare ning intervjuusid Kanal 2-s.

Ta kirjutas teatmeteostele mitmeid ülevaateid eesti filmikunsti arenguteedest: „Eesti Nõukogude Entsüklopeedias“ (ENE) mitukümmend filmipersonaaliat, märksõnad Filmikunst (1970) ja Eesti NSV film (1970); ENE  uusväljaandes 1987 Eesti NSV film ja juba iseseisvusajal ilmunud „Eesti Entsüklopeedia“ (EE) 11. köites „Eesti üld“ märksõna Film ja kino (2002). Entsüklopeedilisse teatmeteosesse „Nõukogude Eesti“ (1975, täiendatult 1978) kirjutas märksõna Film. Sama entsüklopeediline teatmik avaldati 1979 venekeelsena („Sovetskaja Estonija“). Teatmeteosesse „Tallinn“ (lühientsüklopeedia, 1979) kirjutas märksõna Filmielu ja uude entsüklopeediasse „Tallinn“ (2004) samuti märksõna Filmielu. Kinoentsüklopeedias „Kinoslovarj“ (Moskva, 1986) märksõna Estonskoi SSR kinematografija. Koostas aastaülevaated Eesti filmist Londonis ilmuvale rahvusvahelisele aastaraamatule Variety International Film Guide (1992–2012).

Eesti Filmi Sihtasutuse ekspertkomisjoni esimehena (1997–1999) oli Ruus riikliku filmirahastuse reeglite üks alusepanijaid. Eesti Filmiajakirjanike Ühingu algataja ja esimehena (1993–1998 ja 1999–2015) koondas Eesti filmiajakirjandust ja filmikriitikuid. Ühing annab aastast 1993 välja aasta filmi auhinda Neitsi Maali. Ruus oli rahvusvahelise filmikriitikute organisatsiooni FIPRESCI žüriis rahvusvahelistel filmifestivalidel Cannes'is, Berliinis, Karlovy Varys, Mannheimis, ta hindas võistlusprogrammi filme festivali päevaajakirjas Screen International Cannes'i ja Berliini festivalidel. Oli Pimedate Ööde Filmifestivali PÖFF võistlusprogrammi EurAsia juht aastail 2004–2014.

Allikad:
Vastab Jaan Ruus, TMK 10/1988
Jaan Ruus 23. XI 1938–30. I 2017 [järelehüüe] (2017). Sirp, 3. veebr
13. PÖFFi elutööpreemia laureaat on Jaan Ruus, http://2009.poff.ee/est/uudised/?newsID=8822