Ilmar Raag

Režissöör, stsenarist, filmikriitik ja kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag on sündinud 21. mail 1968 Kuressaares Saaremaal. Õppinud Kingissepa 2. Keskkoolis (praegune Kuressaare gümnaasium). Astus 1986 Tartu Ülikooli ajalugu õppima, peale esimest kursust võeti kaheks aastaks Nõukogude armeesse, seejärel jätkas õpinguid. 1992 sai aastase Prantsuse riigi stipendiumi ja asus õppima kinomänedžmenti Saint-Denis's asuvas Pariisi VIII ülikoolis, praktikal viibis Prantsuse Rahvusliku Kinokeskuse välissuhete osakonnas. Seejärel astus la Sorbonne Nouvelle'i ehk Pariisi III ülikooli filmiteaduskonda, mille lõpetas 1996. aastal. Tema diplomitöö käsitles Euroopa väikeriikide filmide levitamist. 1997. aastal sai kunstiajaloolase diplomi ka Tartu Ülikoolist, töö teemaks kontseptualistlik kunst, juhendajaks Kaur Alttoa. 1998–1999 jätkas õpinguid USAs Ohio ülikooli telekommunikatsioonikoolis, kaitses magistrikraadi TV ja filmitootmise ning stsenaristika alal. Oli praktikal Hollywoodis New Regency ja Phoenix Pictures arendusüksustes.

1996. aastal asus tööle Eesti Televisiooni. Ta on toimetanud ja juhtinud filmisaateid „Ffriik!“ (1996–1998) ja “Ffriigiteataja” (1998-1999), töötanud hanketoimetuses ja hiljem programmidirektorina, 2002–2005 ETV juhatuse esimehena. Olnud Rahva Hääle ja Eesti Päevalehe Pariisi korrespondent, Postimehe filmikolumnist ja raadio Kuku saate „Raadio Ffriik“ saatejuht. Õpetanud Tartu Ülikoolis Eesti avalik-õiguslike institutsioonide kursust ning Tallinna Ülikoolis stsenaariumikirjutamise ja meediakriitika kursust. Valiti Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks 2018/2019. õppeaastal.

Ilmar Raag on kuulunud Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali nõukogu koosseisu 2005–2009 ja olnud Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu liige 2006–2009. Alates 2004. aastast Eesti esindaja Euroopa Nõukogu juures asuvas Euroopa filmialase koostöö fondis Eurimages. Ta on Presidendi Mõttekoja, Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) ja Kaitseliidu liige, reservohvitser alates 2003. aastast, tal on leitnandi auaste. Osalenud õppusel Kevadtorm teabeohvitserina ning läbinud ka Erna retke. 2014–2016 töötas valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunikuna. Osalenud tõlgina kaitseväe missioonidel ÜRO rahuvalvevägede koosseisus Kesk-Aafrika Vabariigis (2014) ja Malis (2016–2017, 2021–2022).

Ilmar Raagi esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud "Tappev Tartu" (1998), mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud. 2002 debüteeris ta teatrilavastajana „Ugalas“ Ben Eltoni näidendiga „Popcorn“. 2007. aastal valmis Raagil stsenaristi ja režissöörina koolivägivalda käsitlev mängufilm “Klass”, mis on olnud üks edukamaid Eesti filme: müüdud 92 maale ja võitnud 25 auhinda 70 festivalilt. 2008. aastal esitas Eesti „Klassi” kandideerima Ameerika filmiakadeemia võõrkeelse Oscari nominendiks. “Klassile” järgnes TV-seriaal “Klass: elu pärast”.

Raagi filmid on sotsiaalse sõnumiga universaalsed lood, kus keskendutakse tegelaste psühholoogilistele suhetele. Enamasti kirjutab ta ka ise stsenaariumi. Ameerika Filmiakadeemias 23. juunil 2005 lõpetatud Hartley-Merrilli stsenaariumivõistlusel pälvis Raag oma täispika stsenaariumi "Veel üks croissant" eest 3. auhinna 2000 esitatud käsikirja hulgast. Raag kirjutas suhtedraama kahest Pariisis elavast üle keskea naisest, kellest üks tahab surra ja teine keeldub seda lubamast. Stsenaariumi alusel valmis tal 2012. aastal film "Eestlanna Pariisis", peaosades Laine Mägi ning prantsuse teatri ja filmi grand old lady Jeanne Moreau. 2013. aastal valminud mängufilmi “Kertu”, mis vaatleb armastuse võimalikkust läbi ühe kogukonna varjatud suhete prisma, valis Euroopa filmiakadeemia 2014. aastal viiekümne parima filmi hulka, mis kandideerivad Euroopa filmiakadeemia auhindadele. Režissöörina on ta teinud veel noorsooteemaalise draama "Ma ei tule tagasi" (2014) ja koguperefilmi "Erik Kivisüda" (2022).