Tõnis Lepik

Operaator ja dokumentaalfilmide režissöör Tõnis Lepik on sündinud 24. augustil 1958 Tallinnas soome ja vene keele tõlkija Harald Lepiku (1926–76) pojana. 10. Õhtukeskkoolis õppimise ajal 1978 läks ta operaatori assistendiks Eesti Televisiooni Anton Muti juurde. Proovis kolmel korral Moskva Kinoinstituuti operaatorite fakulteeti sisse saada. Alates 1979. aastast töötas tosin aastat Tallinnfilmis operaatori assistendina, II operaatorina ja operaatorina (enamasti Ago Ruusi ja Arvo Iho ülesvõetud filmides); seejärel on ta tegutsenud vabakutselise operaatori ja režissöörina.

Meistrite juures osales Lepik järgmiste mängufilmide tegemisel: "Kõrboja peremees", "Jõulud Vigalas", "Nukitsamees", "Corrida", "Arabella, mereröövli tütar", "Suletud ring", "Karoliine hõbelõng", "Naerata ometi", "Vaatleja", "Vernanda", "Perekonnapildid". Tugeva iseseisva mängufilmi-operaatori kogemuse sai ta "Näkimadalate" kahe esimese seeria võtetel 1985–87. Lepik oli Renita Lintropi ja Hannes Lintropi tõsielufilmide "Kõik inimese heaks, kõik inimese õnne nimel", "Cogito, ergo sum" ja "Šurale" ning Lauri Aaspõllu autorifilmide "Mees paadis", "Surnud hiir südames", "Rist" ja "Šamaani maastik" operaator. Oma esimese autorifilmi "Kondajad" (1990) tegi ta alpinistidest. Teised dokumentaalfilmid režissöörina on "Pigilinnud" (1998), "Kõue Liisu lood" (1999), "Surmaretk" (2008) ja "Alati on alati" (2012, Jaan Paavlest).