Kaljo Kiisk

Raamatud

Орав, Ы. Кальё Кииск. М., 1984.

Пустышская, Л. Кальё Кийск. Режиссер и его фильмы. М., 1990

Tammer, E (2004). Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood. Tallinn: Tänapäev, lk 9-76.

Laasik, A (2011). Kaljo Kiisk. Ikka hea pärast. Tallinn: Kirjastus Hea Lugu

Artiklid

Paas, V. (1959). „Vallatutest kurvidest" – stsenaariumist ja lavastusest. Sirp ja Vasar, 25. dets.

Oja, U. (1960). Panoraamfilm mootorsportlastest [„Ohtlikute kurvide" filmivõtetest]. Spordileht, 1. juuli.

Raid, K. (1961). Muljeid panoraamfilmist „Ohtlikud kurvid". Sirp ja Vasar, 3. nov.

Tobro, V, (1962). Ja jää läheb [filmist „Jääminek“]. Edasi, 17. juuli.

Aarma, R. (1962). Otsingute teedest [filmist „Jääminek“]. Rahva Hääl, 19. juuli.

Rammul, R. (1962). „Jääminek“. Õhtuleht, 28. juuli.

Heim, E. (1962). Illustratiivsus – kunsti vaenlane [filmist „Jääminek“]. Sirp ja Vasar, 3. aug.

Liiva, K. (1964). Saalis istuja pilguga [filmist „Jäljed“]. Noorte Hääl, 15. jaan.

Luik, H. (1964). Film teerajajatest ja ajastu tõest [filmist „Jäljed“]. Õhtuleht, 16. jaan.

Kosenkranius, I. (1964). „Jäljed“. Rahva Hääl, 26. jaan.

Tobro, V. (1964). Vaetud ja leitud tuumakas olevat [filmist „Jäljed“]. Edasi, 26. jaan.

Riik, K. (1964). „Jäljed“ [vestlus Kaljo Kiisa ja Ants Saarega]. Kultuur ja Elu, nr 1, lk 4-8.

Tamberg, K (1965). „Me olime 18-aastased“. Rahva Hääl, 10. aug.

Tobro, V. (1967). „Keskpäevane praam“. Õhtuleht, 7. juuni.

Kosenkranius, I. (1969). „Hullumeelsus“. Sirp ja Vasar, 21. veebr.

Tobro, V. (1969). Süüta ja süüga süüdlased [filmist „Hullumeelsus“]. Noorte Hääl, 21. veebr.

Unt, E. (1969). Kaljo Kiisa uuest filmist [filmist „Hullumeelsus“]. Õhtuleht, 21. veebr.

Link, E. (1969). Kaasaegselt ning kodanikutundega [filmist „Hullumeelsus“]. Rahva Hääl, 9. märts.

Ottin, A. (1971). Maa- ja merelähedaselt [režissöör Kaljo Kiisk, operaator Jüri Garšnek, laevameister Jakob Kiil ja näitleja Heino Raudsik räägivad filmi „Tuuline rand“ valmimisest]. Kultuur ja Elu, nr 10, lk 13-16.

Oja, M. (1971). Sünnimaa karm poeesia [filmist „Tuuline rand“]. Kodumaa, 22. dets.

Ilves, L. (1972). „Tuuline rand“ ekraanil. Noorte Hääl, 15. jaan.

Lina, J. (1973). Ilu matab mõtte [filmist „Maaletulek“]. Edasi, 20. jaan.

Tobro, V. (1973). „Maaletulek“ (kriitiku veerud). Rahva Hääl, 20. jaan.

Anders, O. (1974). „Punane viiul“ [filmi saamisloost]. Kultuur ja Elu, nr 11, lk 31-34.

Karasjov, V. (1975). Kaks arvamust „Tallinnfilmi“ uudisteosest [filmist „Punane viiul“]. Sirp ja Vasar, 28. veebr.

Olep, J. (1975). Kaks arvamust „Tallinnfilmi“ uudisteosest [filmist „Punane viiul“]. Sirp ja Vasar, 28. veebr.

Ruus, J. (1978). Kaljo Kiisa ristteed [filmist „Surma hinda küsi surnutelt“]. Sirp ja Vasar, 12. jaan.

Kalda, V. (1978). Elu hinna üle tuleb mõelda elavail [filmist „Surma hinda küsi surnutelt“]. Noorte Hääl, 13. mai.

Matsulevitš, T. (1980). „Metskannikestele“ mõeldes. Sirp ja Vasar, 29. aug.

Elmanovitš, T. (1983). Toomas Nipernaadi rännuseiklused [filmist „Nipernaadi“]. Rahva Hääl, 5. juuni.

Lõhmus, A. (1983). Nipernaadi ja Nipitiri. Edasi, 25. juuni.

Haug, T. (1983). „Pea vastu veel need mõnikümmend talve…“ [filmist „Nipernaadi“]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 51-57, ill.

Ruus, J. (1983). Toomas Nipernaadi filmielu [filmist „Nipernaadi“]. Sirp ja Vasar, 28. okt.

Ruus, J. (1984). Vastab Kaljo Kiisk. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 5-14, ill.

Tobro, V. (1986). Süüta ja süüga süüdlased: mõttevaramu [filmist „Hullumeelsus“, kirjutatud 1969]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 14-17.

Vahemetsa, A. (1986). Inimene ja legend [filmist „Saja aasta pärast mais“]. Sirp ja Vasar, 12. dets.

Tuch, B. (1987). Inimesest, kes armastas elu ja oli valmis selle nimel surema [vestlus Kaljo Kiisaga filmist „Saja aasta pärast mais“]. Õhtuleht, 30. apr.

Berg, M. (1990). Jälle üks Eesti film [filmist „Regina“]. Reede, 29. juuni.

Balbat, M. (1993). Lõppematu roll [Kaljo Kiisa näitlejatööst]. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 27-36, ill.

Kulli, J. (1992). Regina ja vana mees ühe katuse all [filmidest „Regina“ ja „Vana mees tahab koju“]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 63-70, ill.

Mathiesen, V. (1993). Eestlased tulevad! ehk Hullumeelsus Gnezdikovi põiktänavas (draama viies instantsis) [filmist „Hullumeelsus“, tõlkinud Jüri Ojamaa]. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 76-89, ill.

Hellerma, K. (1993). Ilma suflöörita ei tule midagi välja [filmist „Suflöör“]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 46-48, ill.

Kivastik, M. (1993). Kes mõtles välja fotograafi? [filmist „Suflöör“]. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 49-52, ill.

Maimik, A. (1999). „Hullumeelsus“ – modernistlik üksiklane 1960. aastate Eesti mängufilmis. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 85-88, ill.

Tali, P. (2002). Kaljo Kiisk Eesti – Vabariigi teeneline kingsepp. Eesti Päevaleht, 23. veebr.

Ruus, J. (2004). Vene aja Nipernaadi, eesti aja kingsepp [Kaljo Kiisale PÖFFil elutööpreemia andmise puhul]. Eesti Ekspress, 9. dets.

Kulli, J. (2005). Kiisk ei läinud Sillarti õnge [portreefilmist „Sest ma nagu linnukene…“]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 120-123, ill.

Koppel, A. (2005). Kaljo Kiisa ebatavaline elu. Teater. Muusika. Kino, nr 12, lk 121-128, ill.

Ruus, J. (2007). Meie oma Kaljo Kiisk. Eesti Ekspress, 17. sept.

Laasik, A. (2007). Suure südamega looja ja lihtne mees Kaljo Kiisk läks manalateele. Eesti Päevaleht, 21. sept.

Raag, I. (2007). Klassikud ei lahku [järelehüüd Kaljo Kiisale]. Maaleht, 27. sept.

Teder, T. (2007). Kaljo Kiisa varjatud küljed. Sirp, 28. sept.

"Kaljo lahkudes kadus "Õnne 13" vapiloom" (2016). Õhtuleht, 29. okt, lk 15, ill.

Kulli , J. (2016). Kaljo Kiisk saatuse ristteedel: kõigepealt SSi, siis Kommunistlikku Parteisse... . Õhtuleht, 29. okt, lk 14-15, ill.

Kerge, R. (2017). Kükitasin Kaljo ette maha, ta võttis mu käe ja vaatas vaikides silma... [Vahur Kersna ja Teet Kallase meenutusi Kaljo Kiisast, juttu ka kahest filmist, mis Kiisal jäid tegemata]. Õhtuleht, 20. sept, lk 10-11, ill.

Kulli, J. (2020). Viiskümmend aastat "Kevadest" "Talveni". Mis neist näitlejatest saanud on? Õhtuleht, 1. veebr, lk 22-23, ill.

Oll, S. (2020). “Õnne 13” Johannese tekstiraamat jäigi haiglapalati lauale… [Kaljo Kiisk 95]. Maaleht, 3. dets.

Viira, A. (2020). "Süda kibeleb, aga pea on siiski sedavõrd korras, et saab aru: vanamees, filmiga ära enam jända." Õhtuleht, 7.dets, lk 10-11, ill.