Avaleht » Filmitegijad » Toimetajad
Dokumentaal-, mängu- ja reklaamfilmide režissöör, stsenarist ning esseist Andres Maimik on sündinud 8. veebruaril 1970 Tallinnas tromboonimängija pojana. Ta lõpetas 1985 Tallinnas praeguse Järveotsa Gümnaasiumi 8. klassi. Õppis Tartu Kunstikoolis 1988. aastani, lõpetas 1991 Tallinna 6. õhtukooli. Õppinud Eesti Humanitaarinstituudis 1992–95 sotsioloogiat, filosoofiat ja psühholoogiat ning 1996–2001 Tallinna Pedagoogikaülikoolis filmi ja video erialal. Bakalaureusekraadi sai 2008. aastal Balti Filmi- ja Meediakoolist, mille lõpetas dokumentaalfilmide režissöörina cum laude, esitades lõputööks mängufilmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse“. 2009. aastal astus samas koolis stsenaristika magistriõppesse.
Vt lisaks: Intervjuu Andres Maimikuga
Töötas režissööri assistendi ja toimetajana Eesti Telefilmis.
Toimetaja, monteerija, režissööri assistent Nele Maipuu on sündinud 2. juulil 1979 Tallinnas. Lõpetanud Nõmme Gümnaasiumi, õppinud Hamburgi Ülikoolis (Saksamaa) inglise filoloogiat ja etnoloogiat. Omandanud kinoalaseid teadmisi Suurbritannias. 2009 lõpetas õpingud Balti Filmi- ja Meediakoolis montaaži alal, sellest ajast ka sama asutuse meediaarhiivi spetsialist.
vaata ka Margit Reinmann
Filmimonteerija ja toimetaja Margit Maran on sündinud 22. juulil 1953. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna Reaalkooli (1971) ja Tartu Ülikooli eesti filoloogina (1979). Magistrikraadi kaitses 2007. aastal keeletoimetaja erialal Tallinna Ülikoolis, töö teemaks „Filmiterminid ajakirjas Teater. Muusika. Kino“ (juhendaja Arvi Tavast). Jätkas õpinguid Tallinna Ülikooli lingvistika doktoriõppes. Töötanud arhivaarina Eesti Teaduste Akadeemia Keskarhiivis (1971–1972) ja seejärel aastatel 1973–1996 filmimonteerijana Eesti Telefilmis. Alates 1997. aastast on ta tegev loodusfilmide tootmisfirmas Gaviafilm filmimonteerija, toimetaja ja juhatuse liikmena. Ta on monteerinud Eesti Telefilmi perioodil umbes 80 loodus-, dokumentaal- ja muusikafilmi ning toimetanud ja monteerinud kõik Gaviafilmis toodetud filmid (v.a „Uuestisünd“).
Filmitoimetaja, režissöör ja operaator Mirjam Matiisen on sündinud 23. novembril 1979. Lõpetanud Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi, õppinud 1998–1999 Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas kultuurikorralduse erialal ja 1999–2004 Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas ajakirjandust, avalikke suhteid ja teabekorraldust. Alates 2007. aastast jätkas haridusteed Balti Filmi- ja Meediakooli filmi ja video magistriõppes. Olnud vahetustudengina Jyväskylä Ülikoolis (Soome) ja Ajakirjanduskoolis Aarhusis (Taani). Töötanud mitmetes telekanalites ja ajakirjanduses. Alates 2017. aastast töötanud ka rändeteemadega seotud projektide koordinaatorina MTÜ-des Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskus ja Mondo. Alates 2022. aastast olnud filmifestivalide NÖFF ja BANFF korraldusmeeskonnas.
29.03.1929–14.03.2006
Kirjanik, režissöör ja stsenarist, diplomaat ja poliitik, Eesti vabariigi president 1992–2001 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Isa diplomaadiameti tõttu veetis lapsepõlve Euroopas, õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond 1941. aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Peale venekeelset kooli Siberis lõpetas Lennart Meri Tallinna 10. Keskkooli ja astus Tartu ülikooli ajaloo erialale, mille lõpetas 1953. aastal cum laude. Töötas Vanemuises dramaturgina, lühikest aega Tartu kunstikoolis ajalooõpetajana ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Aastatel 1963–1971 ja 1986–1988 töötas Tallinnfilmis toimetaja, stsenaristi ja režissöörina. 1985–1987 oli ta Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär. 1980ndate lõpul siirdus Meri loometegevuselt poliitikasse. 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor. Järgnes töö diplomaadina – suuresti Meri kujundatud Eesti välispoliitika rolli Eesti iseseisvuse taastamisel on raske alahinnata. 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi välisminister, aprillist oktoobrini 1992 Eesti Vabariigi suursaadik Soomes. 1992–2001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996).
Stsenarist ja toimetaja Tiit Mesila on sündinud 15. detsembril 1942. Lõpetanud 1961. aastal Tallinna 22. Keskkooli ja 1972 Tartu ülikooli eesti filoloogi ja ajakirjanikuna. Töötanud mitmetes meediaväljaannetes ajakirjaniku ja toimetajana, Tallinnfilmis ja Eesti Reklaamfilmis toimetajana, Eesti Riigikaitse Akadeemia rektori abi ja pressiesindajana, Tallinna Pedagoogikaülikooli suhtekorralduse osakonna juhatajana. Tiit Mesila on üks Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali asutajatest 2003. aastal ja samast ajast ka selle festivali peakorraldaja/direktor. Pälvis 2016. aastal Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali missioonipreemia Matsalu Loodusfilmide Festivali algatamise ja arendamise eest.
Politoloog Erik Moora on töötanud sisekaitseakadeemias politoloogia ja avaliku halduse õppejõuna ning olnud nädalalehe Eesti Ekspress peatoimetaja. 2003. aastast seotud filmitootmisfirmaga Õ-Fraktsioon. 2007 tegi koos oma õpingukaaslastega firma Catapult Films OÜ, kus lisaks reklaami- ja filmitootmisele oli ETV “Erisaate” toimetaja, üks “Riigimeeste” seriaali autoreid ning “Tujurikkuja” stsenarist ja produtsent.
Režissöör, stsenarist, toimetaja ja produtsent Jüri Muttika on sündinud 18. oktoobril 1977 Rakveres. Lõpetanud 2000. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna raadiorežii alal, järgnesid magistriõpingud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas, mis jäid ametlikult lõpetamata. 2006–2010 õppis Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirežissööri magitriõppes. Töötanud saatejuhi-toimetajana (Kanal2, Raadio Kuku, AS Trio LSL) ja reporerina (ETV, Eesti Rahvusringhääling, ETV, AS Eesti Ajalehed, Eesti Ekspress).
Töötas Tallinnfilmis toimetajana 1950–51.
07.01.1929–17.11.1984
Režissöör ja stsenarist Jüri Müür sündis 7. jaanuaril 1929 Tartus. Juulis 1944 võeti ta Saksa lennuväe abiteenistusse. Seigelnud ilmasõja lõpuaastal Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Aafrikas, naasis ta 1946 Eestisse ning läks peagi Karjalasse – tööle Segeža tselluloosivabrikusse. Karjalas omandas ta keskhariduse. 1955. aastal pääses õppima Moskvasse – filmirežissööriks Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (ukrainlasest filmiklassiku Oleksandr Dovženko meistriklass). NSV Liidu ihaldatuimas koolis oli ta koguni üliõpilaskomitee esimees. Pärast VGIKi lõpetamist 1960 asus tööle Tallinna Kinostuudiosse.