Avaleht » Filmitegijad » Toimetajad

Toimetajad

Eesti filmitoimetajate andmebaas sisaldab üle 180 filmitoimetaja nime ja nende filmograafiat.

Otsingusõna(d)

Tähestiku järgi

Otsingutulemused

Eemalda filtrid
  • Uno Maasikas
    Uno Maasikas

    1931 - 2019

    Teleajakirjanik Uno-Georg Maasikas (21. mail 1931 – 13. mai 2019) lõpetas 1968. aastal Leningradi Kõrgema Parteikooli ajakirjanduse erialal ja paar aastat hiljem, olles õppinud korraga kahes kõrgkoolis, Leningradi Teatri, Muusika ja Kinematograafia Instituudi telerežii osakonna. Töötas ETV-s alates 1959. aastast korrespondendi, kommentaatori, saatejuhi ja peatoimetajana mitmes peatoimetuses. Muu hulgas juhtis ta saateid "Vaatevinkel" ja "Sõna vastuseks". Maasikas oli "Aktuaalse kaamera" asepeatoimetaja ja peatoimetaja ning Eesti Telefilmi kolleegiumi liige ja üleliidulise TV ja Raadio korrespondendipunkti juhataja Eestis. Mitme telefilmi stsenarist ja režissöör.

  • Anne Maiberg
  • Andres Maimik
    Andres Maimik

    1970

    Režissöör, operaator, stsenarist ja produtsent Andres Maimik on sündinud 1970. aastal. Õppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Humanitaarinstituudis ning Tallinna Pedagoogikaülikoolis filmi ja video alal dokumentaalfilmi režissööriks. Televisioonis teinud kaastööd Teleteatrile. Töötanud vabakutselise stsenaristi, operaatori, režissööri, monteerija, ajakirjaniku ja copywriter'ina. Avaldanud ajakirjanduses filmikriitikat ja filmiteoreetilisi esseesid. 1999. aastal pälvinud Eesti parima filmiajakirjaniku preemia.  Avaldanud ka sotsiaalkriitilisi kirjutisi. Õpetanud Kunstiakadeemias filmilavastuse aluseid ja dramaturgiat. Režissööriks paljudele TV-reklaamiklippidele.

    Vt lisaks: Intervjuu Andres Maimikuga

  • Inga Maimik
  • Nele Maipuu
    Nele Maipuu

    1979

    Toimetaja, monteerija, režissööri assistent Nele Maipuu on sündinud 2. juulil 1979 Tallinnas. Lõpetanud Nõmme Gümnaasiumi, õppinud Hamburgi Ülikoolis (Saksamaa) inglise filoloogiat ja etnoloogiat. Omandanud kinoalaseid teadmisi Suurbritannias. 2009 lõpetas õpingud Balti Filmi- ja Meediakoolis montaaži alal, sellest ajast ka sama asutuse meediaarhiivi spetsialist.

  • Mike Majoros
  • Vladimir Malõgin
  • Margit Maran
    Margit Maran

    1953

    Vt ka Margit Reinmann

    Filmimonteerija ja toimetaja Margit Maran on sündinud 22. juulil 1953. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna Reaalkooli (1971) ja Tartu Ülikooli eesti filoloogina (1979). Magistrikraadi kaitses ta 2007. aastal keeletoimetaja erialal Tallinna Ülikoolis, töö teemaks „Filmiterminid ajakirjas Teater. Muusika. Kino“ (juhendaja Arvi Tavast). Praegu jätkab Maran õpinguid Tallinna Ülikooli lingvistika doktoriõppes. Margit Maran on töötanud arhivaarina Eesti Teaduste Akadeemia Keskarhiivis (1971-1972) ja seejärel aastatel 1973-1996 filmimonteerijana Eesti Telefilmis. Alates 1997. aastast on ta tegev loodusfilmide tootmisfirmas Gaviafilm OÜ filmimonteerija, toimetaja ja juhatuse liikmena. Maran on olnud TLS tehniliste tekstide toimetaja-korrektor Synergium OÜs (2007–2008). Alates 2009. aastast on ta filmitöö kõrvalt ka lepinguline õppejõud Tallinna Ülikoolis. Ta on aastast 2010 Eesti Kinoliidu, Eesti Terminoloogia Ühingu ning Eesti Rakenduslingvistika Ühingu liige ja aastast 2012 Emakeele Seltsi liige.

    Margit Maran on monteerinud Eesti Telefilmi perioodil umbes 80 loodus-, dokumentaal- ja muusikafilmi ning toimetanud ja monteerinud kõik Gaviafilmis toodetud filmid (v.a „Uuestisünd“).

     

  • Pamela Maran
  • Mirjam Matiisen
    Mirjam Matiisen

    1979

    Filmitoimetaja, režissöör ja operaator Mirjam Matiisen on sündinud 23. novembril 1979, lõpetanud Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi, õppinud aastatel 1998-1999 Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonnas kultuurikorralduse erialal ja aastatel 1999-2004 Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas ajakirjandust, avalikke suhteid ja teabekorraldust. Alates 2007. aastast jätkas haridusteed Balti Filmi- ja Meediakooli filmi ja video magistriõppes. Olnud vahetustudengina Jyväskylä Ülikoolis (Soome) ja Ajakirjanduskoolis Aarhusis (Taani). Töötanud erinevates telekanalites ja ajakirjanduses.

  • Heli Meisterson
  • Annika Meos
  • Lennart Meri
    Lennart Meri

    1929 - 2006

    Kirjanik, režissöör ja stsenarist, diplomaat ja poliitik, Eesti vabariigi president 1992–2001 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Isa diplomaadiameti tõttu veetis lapsepõlve Euroopas, õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond 1941. aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Peale venekeelset kooli Siberis lõpetas Lennart Meri Tallinna 10. Keskkooli ja astus Tartu Ülikooli ajaloo erialale, mille lõpetas 1953. aastal cum laude. Töötas Vanemuises dramaturgina, lühikest aega Tartu kunstikoolis ajalooõpetajana ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Aastatel 1963–1971 ja 1986–1988 töötas Meri Tallinnfilmis toimetaja, stsenaristi ja režissöörina. 1985–1987 oli ta Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär. 1980ndate lõpul siirdus Meri loometegevuselt poliitikasse. 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor. Järgnes töö diplomaadina – suuresti Meri kujundatud Eesti välispoliitika rolli Eesti iseseisvuse taastamisel on raske alahinnata. 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi välisminister, aprillist oktoobrini 1992 Eesti Vabariigi suursaadik Soomes. 1992–2001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996).

  • Mart Meri
  • Tiit Mesila
    Tiit Mesila

    1942

    Stsenarist ja toimetaja Tiit Mesila on sündinud 15. detsembril 1942. Lõpetanud 1961. aastal Tallinna 22. Keskkooli ja aastal 1972 Tartu Ülikooli eesti filoloogi ja ajakirjanikuna. Töötanud erinevates meediaväljaannetes ajakirjaniku ja toimetajana, Tallinnfilmis ja Eesti Reklaamfilmis toimetajana, Eesti Riigikaitse Akadeemia rektori abi ja pressiesindajana, Tallinna Pedagoogikaülikooli suhtekorralduse osakonna juhatajana. Tiit Mesila on üks Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali asutajatest 2003. aastal ja samast ajast ka selle festivali peakorraldaja/direktor.

  • Erik Moora
    Erik Moora

    1979

  • Olga Mshanskaja
  • Marianne Muda
  • Gennadi Muravin
  • Maarit Murka
  • Aleksei Mutovkin
  • Jüri Muttika
    Jüri Muttika

    1977

    Režissöör, stsenarist, toimetaja, produtsent Jüri Muttika on sündinud 18. oktoobril 1977 Rakveres. Lõpetanud 2000.a. Tallinna Pedagoogikaülikooli Kultuuriteaduskonna raadiorežii alal, järgnesid magistriõpingud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas, mis jäid ametlikult lõpetamata. 2006-2010 õppis Jüri Muttika Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirežissööri magitriõppes. Töötanud saatejuhi-toimetajana (Kanal2, Raadio Kuku, AS Trio LSL) ja reporerina (ETV, Eesti Rahvusringhääling, ETV, AS Eesti Ajalehed, Eesti Ekspress).

  • Ester Mägi
  • Mari-Liis Mälberg
  • Mariina Mälk
  • Agne Mänd
  • Lidia Mölder
  • Tiina Münt
  • Jüri Müür
    Jüri Müür

    1929 - 1984

    Režissöör ja stsenarist Jüri Müür sündis 7. jaanuaril 1929 Tartus. Juulis 1944 võeti ta Saksa lennuväe abiteenistusse. Seigelnud ilmasõja lõpuaastal Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Aafrikas, naasis ta 1946 Eestisse ning läks peagi Karjalasse – tööle Segeža tselluloosivabrikusse. Karjalas omandas ta keskhariduse. 1955 pääses Jüri Müür Moskvasse, õppima filmirežissööriks Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (ukrainlasest filmiklassiku Oleksandr Dovženko meistriklass). N Liidu ihaldatuimas koolis oli ta koguni üliõpilaskomitee esimees. Pärast VGIKi lõpetamist 1960 asus Jüri Müür tööle Tallinna Kinostuudiosse. Tallinnfilmis lavastas ta viis mängufilmi ja kuus dokumentaalfilmi (neli tõsielufilmi valmisid stuudios Eesti Telefilm), näitles oma kolleegide töödes, kirjutas stsenaariume nukufilmidele („Verine John“, 1974; „Inspiratsioon“, 1975; „Kuldne eesel“, 1975). Viimasel töökohal Eesti Kinoliidu vanemkonsultandina aitas ta oluliselt elavdada kodumaist filmielu. Jüri Müür suri 17. novembril 1984 Tallinnas. Tema mälestusele on pühendatud kauaaegse kolleegi Enn Säde dokumentaalfilmid „Isand ja ori“ (1992, Tallinnfilm) ja „Jüri – see mulk ehk Mis tuul müürile teeb“ (2004, ProFilm).

     

     

     

     

  • Mattias Naan
    Mattias Naan

    1986

    Balti Filmi- ja Meediakoolis monteerimist õppinud koomik.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm