Avaleht » Filmitegijad » Toimetajad

Toimetajad

Eesti filmitoimetajate andmebaas sisaldab üle 180 filmitoimetaja nime ja nende filmograafiat.

Otsingusõna(d)

Tähestiku järgi

Otsingutulemused

Eemalda filtrid
  • Merike Jürjo
  • Paul Jürjo
  • Piret Jürman
  • Kaidi Kaasik
    Kaidi Kaasik

    1982

    Kaidi Kaasik on sündinud 19 aprillil 1982. Ta on lõpetanud Haljala Gümnaasiumi aastal 2000, seejärel õppinud 2000-2004 Eesti Kunstiakadeemias ja alates 2007 Balti Filmi-ja Meediakoolis erialaks teleproduktsioon ja dokumentaalfilm.

    (täiendamisel)

  • Marika Kaasik
  • Marianna Kaat
    Marianna Kaat

    1957

    Filmiprodutsent ja režissöör Marianna Kaat on sündinud 7. detsembril 1957 Tallinnas. 1976–1981 õppis Leningradis Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis teatriteadust (praegu Teatrikunstide akadeemia), aastail 1983–1985 samas aspirantuuris, 1986 kaitses kunstiteaduste kandidaadi väitekirja teemal "Protagonisti probleem eesti mängufilmis 1970.–1980. aastatel“. Töötanud 1981–1982 Eesti Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsuses infobülletääni Ekraan toimetajana, 1986–1991 Eesti Telefilmis režissööri assistendi ja toimetajana ning 1995–1999 Eesti Televisioonis hankeprogrammi ostjana, olnud 1992–2003 Concordia Rahvusvahelise Ülikooli meediaõppejõud. Eesti Telefilmis valmisid tema esimesed dokumentaalfilmid režissöörina "Mitte ainult kodumeri" (1989) ja "Oma sõnadega" (1991). 1998 asutas Marianna Kaat oma tootmisfirma Baltic Film Production.

  • Triin Kadaja
  • Kätlin Kaganovitš
    Kätlin Kaganovitš

    1985

    Kätlin Kaganovitš on sündinud 16.novembril 1985 Valgas. Põhihariduse omandas (1992-2000) omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis, keskhariduse (2000-2003) Tallinna Kunstigümnaasiumis. Alates aastast 2003 on ta õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja suhtekorraldust, inglise filoloogiat, kunstiõpetust, stsenograafiat ja restaureerimist.

    (täiendamisel)

  • Toomas Kall
    Toomas Kall

    1947

    Humorist Toomas Kall on sündinud 16.oktoobril 1947 Tallinnas.  Õppis Tartu Ülikoolis 1966-1972 ajalugu ja eesti keelt. Töötanud kultuurilehes "Sirp ja Vasar" huumorikülje toimetajana (1971-1978), komöödiateatri "Vanalinnastuudio" kirjandusala juhatajana (1980-1987), kultuurilehe "Sirp" peatoimetajana (1990-1994) ning alates 1994  - vabakutseline. Juba alates 1965 aastast on avaldanud karikatuure ja humoreske Eesti ajakirjanduses, kirjutanud komöödiaid, filmi stsenaariume. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1984 Mitmete preemiate ja autasude laureaat - O.Lutsu nim huumoripreemia 1996, Suure Vankri auhind parimale stsenaristile 1996, ETV parim stsenarist 1997, 2002, Meie Matsi huumoripreemia 1998. Riigivapi IV klassi teenetemärk 2006.

    (täiendamisel)

  • Kaspar Kallas
    Kaspar Kallas

    1983

    Eestlastest vennad Kaur (1976) ja Kaspar Kallas (1983) on leiutatud LED-filmivalgustite süsteemi, mis on praeguseks kasutusel olnud juba mitmetes Hollywoodi filmides. Nende firma Digital Sputnik üks esindustest asub Los Angeleses, ülejäänud Tallinnas, Stockholmis ja Amsterdamis. 2018. aastal pälvisid nad Eesti Kultuurkapitali eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti.

    Vt ka: https://kultuur.postimees.ee/3032177/eesti-mehed-valgustavad-maailma-kinostaare
    Alla, H. (2014). Eesti mehed valgustavad maailma kinostaare. Postimees, 22. dets.

  • Vello Kallaste
  • Raimo Kangro
    Raimo Kangro

    1949 - 2001

  • Mari Kangur
  • Emilia Kanne
  • Kadri Kanter
  • Vladimir Karasjov
    Vladimir Karasjov

    1931 - 2015

    Ajakirjanik, ajaloolane, filmilavastaja ja publitsist Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (sünnipäraselt ja aastast 2012 uuesti Vladimir Georg Julian Orgusaar, 1953–1976 Vladimir Karasjov) sündis 14. detsembril 1931. aastal Tallinnas teenistuja Jaan (Joann) Orgusaare pojana. Pärast isa surma sõitis ta koos emaga Siberisse sugulaste juurde, kus võttis omale ka vene perekonnanime. Õppis 1955–58 Tomski Riiklikus Ülikoolis ajalugu ja kirjandust ning töötas Tomski oblasti teleraadiokomitee korrespondendina (1958–59). 1959–65 tudeeris Karasjov Moskvas Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (ÜRKI, VGIK) filmiteadust ja alates 1960. aastast Sergei Gerassimovi juhendamisel ka mängufilmirežiid. 1964–65 osales ta Moskvas nn kinematograafilise teatri loomisel ja selle tegevuses. Tallinna naasnud, töötas Vladimir Karasjov 1965–69 Tallinnfilmis ja 1969–74 Eesti Telefilmis stsenaristi ja režissöörina ning 1972–76 poole kohaga nädalalehes Sirp ja Vasar filmitoimetajana.

  • Hille Karm
    Hille Karm

    1967

    Multimeediakunstnik Hille Karm on sündinud 8. augustil 1967. aastal. Ta lõpetas 1985 Tallinna 4. Keskkooli, 2004 Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuseõppe graafika erialal ja 2012 magistrantuuri uusmeedia erialal, magistritöö teemaks "Uus meedia autorikaitse kontekstis"= "New media in the context of copyright“. Ta on osalenud mitmetes heli-, video- ja filmikunstiprojektides, tehes kaastööd nii režissööri, operaaatori, stsenaristi kui toimetajana ARTE TV-le (2009), TTV-le (2011-2012), Revolver Filmile (2012) ja Karm Film OÜ-le. Hille Karmi loomingule on iseloomulik erinevate meediumide kasutamine ja kokkusegamine. Ta on Eesti Meediakunstnike Ühingu ja Eesti Ajakirjanike Liidu liige. 

  • Silvia Karro
    Silvia Karro

    1951

    Silvia Karro on sündinud  2 veebruaril 1951, õppinud 1964-1969 Meremäe Keskkoolis, 1970-1975 Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonnas filoloog-ajakirjanikuks

    (täiendamisel)

  • Tõnu Karro
    Tõnu Karro

    1958

    Tõnu Karro on sündinud 10 märtsil 1958 Paides. 1976 lõpetas Pärnu I Keskkooli, 1976-1981 õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja 1984-1986 Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinoinstituudis teatri- ja filmiteadust. 1986-1994 oli peatoimetaja filmistuudios Tallinnfilm, seejärel 1994-1995 AS Susi hotelli direktori asetäitja, Rohelise Ämbliku lokaali peamanager, 1995-1996 Eesti Teadeteagentuuri arendusdirektor, 1996-2001 filmistuudio Faama Film peatoimetaja, 1998-2003 filmistuudio Eesti Tõsielufilm produtsent ja toimetaja ning aastast 2003 OÜ Toomkapital tegevjuht.

    (täiendamisel)

  • Asko Kase
    Asko Kase

    1979

    Asko Kase on sündinud 26.veebruaril 1979 Tallinnas. Õppinud on 1997-1998 majandust Akadeemias Nord, 1998-2004 telerežiid Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja 2006-2007 filmirežiid Balti Filmi-ja Meediakoolis. 

    (täiendamisel)

  • Ulla Kattai
  • Laur Kaunissaare
  • Jan Kaus
    Jan Kaus

    1971

    Jan Kaus on sündinud 22.jaanuaril 1971 Aegviidus. Ta on õppinud Tallinna 20 Keskkoolis (praegune Tallinna Ühisgümnaasium) 1977-1989, Tallinna Pedagoogikaülikoolis (1989-1995) ja Eesti Humanitaarinstituudis 1995-1998.

    (täiendamisel)

  • Margit Keerdo
    Margit Keerdo

    1978

    Vaata ka Margit Keerdo-Dawson

    Margit Keerdo-Dawson on töötanud filmi alal alates 1998. aastast, kui Tallinnas filmiti Ameerika-Vene-Eesti koostöös filmi “Virtuoos”. Ta on töötanud tootmisassistendina, režissööri assistendina lühifilmidel ja täispikkadel filmidel, filminud operaatorina dokumentaalfilme ning kirjutanud ja lavastanud lühimängufilme. Stsenaariumitoimetamisega alustas 2003. aastal, alates 2007. aastast on ta olnud Eesti Filmi Sihtasutuse / EFI juures sõltumatu stsenaariumiekspert. Hetkel töötab stsenaristi ja toimetajana ning on Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis (BFM) täiskohaga stsenaristika eriala õppejõud. Ta on 2018. aastal loodud Eesti Stsenaristide Gildi üks asutajaliikmetest ning juhatuse esimees.

    Haridus: BA operaator-režissööri erialal (Tallinna Ülikool, 2005), MA stsenaristika erialal (Leeds Metropolitan Ülikool, 2008).

  • Margit Keerdo-Dawson
    Margit Keerdo-Dawson

    1978

    Vaata ka Margit Keerdo

    Margit Keerdo-Dawson on töötanud filmi alal alates 1998. aastast, kui Tallinnas filmiti Ameerika-Vene-Eesti koostöös filmi “Virtuoos”. Ta on töötanud tootmisassistendina, režissööri assistendina lühifilmidel ja täispikkadel filmidel, filminud operaatorina dokumentaalfilme ning kirjutanud ja lavastanud lühimängufilme. Stsenaariumitoimetamisega alustas 2003. aastal, alates 2007. aastast on ta olnud Eesti Filmi Sihtasutuse / EFI juures sõltumatu stsenaariumiekspert. Hetkel töötab stsenaristi ja toimetajana ning on Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis (BFM) täiskohaga stsenaristika eriala õppejõud. Ta on 2018. aastal loodud Eesti Stsenaristide Gildi üks asutajaliikmetest ning juhatuse esimees.

    Haridus: BA operaator-režissööri erialal (Tallinna Ülikool, 2005), MA stsenaristika erialal (Leeds Metropolitan Ülikool, 2008).

  • Andres Keil
  • Karl Kello
    Karl Kello

    1950

    Režissöör, ajakirjanik, toimetaja Karl Kello on sündinud 26.04.1950.a. Rakveres. Lõpetanud 1973 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia alal ajakirjanduse eriharu.

  • Jouna Keränen
  • Kadriann Kibus
    Kadriann Kibus

    1979

    Režissöör ja produtsent Kadriann Kibus on sündinud 13. aprillil 1979. aastal. Ta on lõpetanud 1997. Tallinna Üldgümnaasiumi ning õppinud 1997–1998 Tartu Ülikoolis avalikku haldust. 2003. aastal lõpetas ta Concordia Rahvusvahelise Ülikooli elektroonilise meedia eriala (BA) ning 2019. aastal Tallinna Ülikooli antropoloogia magistrantuuri. Kadriann on produktsioonifirma Sabat Film OÜ osanik ja juhatuse liige, Eesti Kinoliidu liige ja Eesti Dokumentalistide Gildi liige. Ta on tegev olnud mitmete dokumentaalfilmide juures režissööri, produtsendi või monteerijana, tootnud ja lavastanud lühimängufilme ning kirjutanud stsenaariume. Tema dokumentaalfilm „Muhu: Ätsed ja roosid“ võitis 2014. aastal EstDocs filmifestivali žürii auhinna.

  • Silvia Kiik
    Silvia Kiik

    1931 - 2018

    Filmitoimetaja Silvia Kiik sündis 9. juulil 1931. aastal. Peale keskkooli kuldmedaliga lõpetamist 1951. aastal alustas ta tööd ajakirjanikuna Õhtulehe toimetuses. Aastatel 1954–1959 töötas ta ajalehe Noorte Hääl koosseisulise korrespondendina Lõuna-Eestis, õppides samal ajal ka Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas 1959. aastal, spetsialiseerudes eesti kirjandusele. 1959–1961 töötas Silvia Kiik vabakutselise ajakirjanikuna, 1961–1962 Eesti Televisiooni kirjandus- ja draamasaadete toimetajana ning 1962. aasta juunist kuni pensionile jäämiseni 1999. aastal oli ta Tallinfilmi toimetaja, toimetus-kolleegiumi liige ja animafilmide peatoimetaja. Tema toimetatud on 5 mängufilmi („Jäljed“, 1963, režissöör K. Kiisk; „Me olime 18-aastased“, 1965, K. Kiisk; „Kevade“, 1969, A. Kruusement; „Don Juan Tallinnas“, 1971, A. Kruusement; „Ohtlikud mängud“, 1974, V. Käsper) ja 124 animafilmi, peale selle veel mõned kaasautorluses valminud filmid. Silvia Kiik suri 1. septembril 2018. aastal.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm