Avaleht » Filmitegijad » Monteerijad

Monteerijad

Eesti filmimonteerijate andmebaas sisaldab üle 360 filmimonteerija nime ja nende filmograafiat.

Otsingusõna(d)

Tähestiku järgi

Otsingutulemused

Eemalda filtrid
  • Andres Hallik
  • Ivar Hansen
  • Ben Harper
  • Rufat Hasanov
  • Juri Haštševatski
  • Rao Heidmets
    Rao Heidmets

    1956

    Nuku-, mängu- ja reklaamfilmide režissöör, kunstnik, stsenarist ja produtsent Rao Heidmets on sündinud 15. septembril 1956 Pärnus. 1976 lõpetas  Pärnu 2. Keskkooli ja 1981 Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriinsenerina. Ülikooli päevil osales underground-filmide tegemisel koos Hardi Volmeri, Jaak Arro ja teistega rühmituses Päratrust Film. 1982 asus Heidmets tööle stuudiosse Tallinnfilm animaatorina ning jätkas 1983–1994 samas nukufilmide režissöörina. 1991 rajas Rao Heidmetsa Filmistuudio.

  • Aleksandr Heifets
    Aleksandr Heifets

    1979

    Režissöör ja operaator Aleksandr Heifets on sündinud 14. detsmbril 1979 Moskvas. Kasvanud üles New Yorgis, õppinud 1997–2001 Chicago ülikoolis psühholoogiat ja lingvistikat ning 2004–2005 filmirežiid FAMU Filmiakadeemias Prahas. Töötanud USAs MTV abiprodutsendina, Tadžikistanis Maailmapanga meediakonsultandina, Hollandis Metropolis TV režissöörina. Viimastel aastatel tegutsenud Eestis režissööri, operaatori ja monteerijana, keskendudes peamiselt dokumentaalfilmide tegemisele.

  • Samu Heikkilä
    Samu Heikkilä

    Samu Heikkilä on Soome montaažirežissöör. Ta on monteerinud üle 20 mängu- ja dokumentaalfilmi ning võitnud mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Tema viimaste tööde hulka kuuluvad Aleksi Salmenperä “Void”, Aki Kaurismäki “The Other Side of Hope”, Zaida Bergrothi “Miami” ning 2020. aastal linastuv telesari “White Wall”. Nordisk Film Prize tunnustas Samu Heikkilät ja režissöör Aleksi Salmenperät 2019. aastal filmi eest “Void”.

  • Laura Hein
  • Eerik Heine
    Eerik Heine

    1919 - 2008

    Eerik Heine sündis 11. septembril 1919. aastal Tartus. Ta õppis Treffneri gümnaasiumis, oli noorkotkas ja kuulus Kaitseliidu õppurkompaniisse. Tema isal oli väike klaverivabrik. Heinede korter paiknes Rüütli tänaval, Jaani kiriku vastas. Heine arreteeriti esimesel Nõukogude aastal 1940 eesti rahvusliku tegevuse pärast, kuid tal õnnestus pääseda kevadel 1941 otse vanglast järelümberasujana Saksamaale, kus olid juba ees isa ja ema. Puhkenud sõja ajal, pärast lühemat teenistust Saksamaal asuvatest eestlastest-lätlastest moodustatud pataljonis „Ostland” ja Tallinnas julgeolekupolitseis, astus Heine vabatahtlikult Eesti Leegioni, kust läks Narva pataljoniga rindele. Enne kuulsat Izjumi lahingut läkitati Heine Bad Tölzi, Relva-SS-i ohvitseridekooli, kus ta õppis juunist 1943 märtsini 1944 ja lõpetas Standarten-Oberjunker’i aukraadiga. Ta suunati 20. Eesti Diviisi 45. rügemendi I pataljoni ja ülendati Untersturmführer’iks (leitnant). Heine oli pataljoniülema, rüütliristikandja Paul Maitla adjutant. Tegi kaasa rasked lahingud Narva ja Tartu all. Sai haavata augustis 1944 Auvere lahingus ja septembris 1944 Tartu rindel raskelt põrutada, mille tagajärjel langes vangi. Heine saadeti vangilaagrisse Uuralites, sealt põgenedes jõudis ta Leningradini, võeti kinni ja pandi uuesti vangilaagrisse, seekord Eesti pinnal, põgenes jälle ja oli üle nelja aasta metsavennana Eestis, pidades tšekistidega ägedaid lahinguid. Kukkus kinni 1950. aastal. Heine mõisteti surma, otsus muudeti — 25 aastat sunnitööd. Oli Solikamski piirkonna laagrites. Pääses kantsler Adenaueri saavutatud sakslastest sõjavangide vabastamise kokkuleppe raames sakslasena 1956. aastal Lääne-Saksamaale.

    Eluloost põhjalikumalt:

    Grabbi, H. (2007). Eerik Heine saaga ja Arved Viirlaiu romaanid. Looming, nr 1, lk 112-124.
    http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:118331/16979/page/114

    Alfons Rebane purustas CIA ülesandel rahvuskangelase alibi (2008). Eesti Ekspress, 6. nov.
    http://ekspress.delfi.ee/kuum/alfons-rebane-purustas-cia-ulesandel-rahvuskangelase-alibi?id=27682889

  • Alari Heinla
  • Alari Heinlo
  • Ivar Heinmaa
    Ivar Heinmaa

    1965

    Operaator ja režissöör Ivar Heinmaa on sündinud 8. veebruaril 1965. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise lnstituudi kehakultuuri erialal. 1987. aastal alustas ta ETV-s tööd operaatorina, 1989. aastal hakkas töötama ka Soome Yle ringhäälingule. Alates 1994. aastast on ta olnud operaator mitmete filmide juures ning dokumentaalfilmide “Afganistani armid” (2005) ja „Tšernobõli samuraid“ (2012) režissöör. Ivar Heinmaa on sõjakorrespondent ja suurepärane eesliini operaator. Ta on filminud enam kui 50 riigis, 80 korda sõdades või kriisikolletes, sh Jugoslaavias 50 ja Tšetšeenias 20 korda. Ta on filminud Baltikumi sündmusi, Moskva Valge Maja ründamist, peale selle veel Poolas, Kaukaasias, Euroopas, Aasias, Aafrikas, Ameerikas, Kanadas, Colombias, Kuubal, Mehhikos, Brasiilias, Afganistanis, Pakistanis, Iisraelis, Venemaal jm.

  • Anne Heinnurm
  • Anders Helle
  • Peter Herzog
  • Iikka Hesse
  • Martin Himbek
  • Minna Hint
    Minna Hint

    1981

    Kunstnik Minna Hint on sündinud 12. mail 1981. aastal. Ta lõpetas 1999. aastal Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi. 1999–2003 õppis Eesti Kunstiakadeemias maali erialal (BA) ja 2003–2006 samas interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuris (MA). Viibinud vahetusüliõpilasena Hulli kunstiakadeemias Suurbritannias. Peamiselt loob Hint dokumentaalsel materjalil põhinevaid filme ja installatsioone, otsides loomingus vastuseid keerukatele elulistele küsimustele. Tema eesmärk on pakkuda publikule väändunud peegelpilti neist endist või alternatiivseid vaateid problemaatilistele teemadele. Tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ning Eesti Rahva Muuseumi kogudesse. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2010. aastast.

  • Helis Hirve
    Helis Hirve

    1990

    Monteerija Helis Hirve on sündinud 27. märtsil 1990. aastal Tallinnas. Ta õppis 1997–2006 Tallinna 32. keskkoolis, 2006–2009 Gustav Adolfi gümnaasiumis ning 2010-2013 Tallinna Ülikooli Balti filmi- ja meediakooli filmikunsti osakonnas montaažirežissööri erialal (BA). Täiendanud end 2016. aastal Londoni filmikoolis („Prepping the Feature: A Practical 5-Day Workshop for Script Supervisors“ ja „Script Supervision and Continuity for Film & Television with Beth Multer“). Montaažirežissöörina tegutsenud alates 2011. aastast. Kinoliidu liige 2014. aastast.

  • Kristjan Holm
    Kristjan Holm

    1976

    Režissöör, produtsent ja animaator Kristjan Holm on sündinud 27. mail 1976. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1995 Tallinna 49. keskkooli. Õppis 1995–1999 Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppes sisearhitektuuri ja 2007–2009 samas magistriõppes animatsiooni. 2011. aastast on ta animatsiooni tootva ettevõtte Karabana OÜ omanik ja alates 2014. aastast Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri erialal joonistusõpetaja. Tema lühifilme on näidatud paljudel festivalidel, kus need on pälvinud ka auhindu.

  • Jan Hubacek
  • Joel Hukki
  • Stanislav Huttunen
  • Antti Häkli
  • Rinalts Ignass
  • Arvo Iho
    Arvo Iho

    1949

    Režissöör ja operaator Arvo Iho on sündinud 21. juunil 1949. aastal Rakveres ingerisoome peres. Tema haridustee algas Roela 9-klassilises koolis ja Rakvere internaatkoolis. 1976. aastal lõpetas ta Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi operaatorina. Aastatel 1971—1972 töötas Iho Tallinnfilmis operaatori assistendina, 1975—1991 mängu- ja dokumentaalfilmide operaatorina, aastast 1985 ka mängufilmide režissöörina. 1992 asutas Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli ja oli 1996. aastani selle juhataja. 2006. aastast on ta Balti Filmi- ja Meediakooli filmierialade õppejõud. Arvo Iho on õpetanud filmindust Sri Lankal, USAs, Soomes ja Šveitsis, fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias ning fotograafiat ja videot Viljandi Kultuuriakadeemias. 1993—1994 oli Eesti Kinoliidu esimees (liige 1979. aastast) ja 1994—1997 Eesti Audiovisuaalkultuuri Keskuse juhataja.

    Vt intervjuud Arvo Ihoga: Intervjuu Arvo Ihoga

  • Johan-Mattias Iho
  • Gunta Ikere
  • J. Ikonen

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm