Avaleht
» Filmiliigid
» Kõik filmid
Kõik filmid
Andmebaasist saab otsida teavet üle 18 000 filmi kohta, mis on jaotatud üheteistkümnesse põhiliiki, mis jagunevad omakorda alamliikideks, mängufilmid on lisaks liigitatud ka žanripõhiselt.
Igal filmiteosel on andmebaasis oma lehekülg, kas täiskirje või osakirje) sõltuvalt sellest, kas põhjalikum andmeuuring on juba tehtud või ei.
Filmide täpsemaks otsinguks saab allpool kasutada ka nelja eelvaliku filtrit, (tähestiku-, aja-, liigi- ja žanrifiltrit) kas ühekaupa või üheaegselt. Otsingutulemused kuvatakse vaikimisi detailvaates (tootmisaasta, liik, žanr, režissöör, sünopsis) või vastavalt otsija valikule loendina sünopsiseta nimekirjavaates.
Filme saab sorteerida ka vaatamise, ostmise ja laenutamisvõimaluste järgi.
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
1990
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
Laulupeo tule viimine, kaadris Gustav Ernesaks, Roman Toi, Arnold Rüütel.
Laulupeo tule viimine. Kadrioru lossi ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ees. Laulab meeskoor, kaadris Gustav Ernesaks ja Roman Toi. Arnold Rüütel esineb kõnega. Tulekandjad, laulupeo peadirigendid ronivad kaarikutesse.
-
-
1961
|
Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991
| Režissöör:
Aleksandr Mandrõkin
Arhiivikaadrid Suure Isamasõja sündmustest.
-
-
2014
|
Tudengifilmid, Harjutusfilm (dokumentaalne)
| Režissöör:
Ann Kaer, Akseli Virtanen
Meediaüliõpilase Ann Kaera lühidokumentaal noore näitleja metamorfoosist.
22-aastane näitlejahakatis Laura üritab monolavastuse tarbeks kehastuda ümber 72-aastaseks naisterahvaks. Jälgides Laura metamorfoosi (eba-)õnnestumisi, paneb film viiekümneaastase hüppe ajas proovile: kas oleme võimelised mõistma neid, kes olid enne meid või kelleks võime saada?
-
2011
|
Tudengifilmid, Dokumentaalfilm
| Režissöör:
Ermo Säks, Tuuliki Tedre-Orgjõe
Filmiüliõpilaste Tuuliki Tedre-Orgjõe ja Ermo Säksi dokumentaalfilm viib vaatajad 10-päevasele NAK metsalaagrisse koos 200 sõduriga.
-
1980
|
Dokumentaalfilmid
| Režissöör:
Valdur Himbek
Autotranspordi tänane päev
Toimekas päev, kuhu mahuvad kaubaveod koondises Tallinna Autoveod, Tallinna Merekaubasadamas, Kopli kaubajaamas jm. Eriotstarbeliste furgoonautode liin Tartu Autoremondi Katsetehases, võidusõiduauto Estonia Tallinna Autoremondi Katsetehasest. Meie bussitransport ning Tallinna taksopargi kiire tööpäev. ENSV autotranspordi ja maanteede ministri I asetäitja Osvald Kaerlepp kõneleb vabariigi autotranspordi arengust ja tulevikuplaanidest.
-
1936
|
Filmikroonikad, Filmikroonika 1912-1940 I pool
Vaated lipuehtes Tallinna tänavatele ja illumineeritud hoonetele
24.02.1936 õhtul.
-
1991
|
Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991
| Režissöör:
Heikki Aasaru
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Estonia kontserdimajas ja Tammsaare pargis Tallinnas.
-
2007
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Kerttu Soans
Jõuluvana tööpäev on nagu aastast aastasse korduv muinasjutt, milles osalevad ühtemoodi õhina ja rõõmuga nii lapsed kui täiskasvanud.
On detsembrikuu, mil kellegagi ei saa midagi kokku leppida, sest aeg liigub omas tempos, detsembrikuu tempos. Siiski on üks tegelane, kellele võib helistada, täpse aja kokku leppida ja kindel olla, et ta tuleb. See on Jõulumees. Tema märkmikus seisab ligi paarkümmend peret, kus teda oodatakse.
-
1988
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
-
1972
|
Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991
| Režissöör:
Andres Sööt
Asutajaliige Julius Maripuu räägib kolhoosi ajaloost, juubeliaktus.
-
1973
|
Harrastusfilmid
| Režissöör:
Roman Nõvandi
Film on pühendatud Tartu Riikliku Ülikooli Kääriku spordibaasi 25. aastapäevale.
Antakse ajalooline ülevaade Kääriku spordibaasist 25 aasta jooksul.
Fotod hoonetest, mis asusid Kääriku spordibaasi territooriumil enne spordikompleksi rajamist.
Fotod Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilastest spordibaasi rajamisel.
Filmikaadrid staadionilt. Üliõpilased kergejõustiku treeningul: odavise, teivashüpe. Treenerid Heino Lipp, Martin Kutman. Filmikaadrid 1959.aastast: spordikompleksi ehitus ja nurgakivipanek. Nurgakivi asetab vundamenti ENSV haridusminister Arnold Green.
Üliõpilased spordihoone ehitusel: müüriladumine, mördisegamine.
Kääriku järv. Saun järve ääres. Saunaahju kütmine.Leilisaunas.
Fotod Soome Vabariigi presidendi Urho Kaleva Kekkoneni külaskäigust Kääriku spordibaasi; tudengid ehitustöödel.
Staadioni (ehitati üksnes üliõpilaste jõududega) avamisel esineb kõnega ja lõikab läbi lindi ENSV haridusminister Arnold Green.
Staadioni avamisele pühendatud kergejõustikuvõistlused: jooks, kõrgushüpe, kaugushüpe, kuulitõuge.
Spordikompleksi peahoone avapidustused 1962.aastal. Sõnavõttudega esinevad ENSV haridusminister Arnold Green, TRÜ rektor Fjodor Klement, TRÜ õppejõud Fred Kudu. ...
-
-
1969
|
Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991
| Režissöör:
Toivo Kusmin
Mälestusmiiting Raadi kalmistul.
-
1972
|
Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991
| Režissöör:
Harri Martinson
25. üleliidulised meistrivõistlused mootorrataste ringrajasõidus.
-
1972
|
Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991
| Režissöör:
Semjon Školnikov
Ekspositsioon tehase muuseumis, töö tehases ja sadamavaated.
-
-
1996
|
Harrastusfilmid
Mälestustseremoonia Estonia tragöödia esimesel aastapäeval Rannavärava mäel.
-
1984
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Arvo Iho
Portreefilm skulptor Ülo Õunast.
Portreefilm skulptor Ülo Õuna elust ja loomingust. 45-aastast kunstnikku intervjueerivad Jaak Olep ja Arvo Iho. Loominguliselt viljaka kunstniku igavese lahkumiseni on jäänud veel kolm aastat. Õun räägib oma loometee algusest, kujunemisest ja kunstimõistmisest. Tegijad on filminud kunstnikku töötamas oma ateljees ja koduses miljöös pere keskel. Filmi kaunistab suurepärane ja läbimõeldult esitatud valik Ülo Õuna loomingust.
-
1968
|
Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991
| Režissöör:
Semjon Školnikov
Liigaasta 29. veebruar inimeste elus.
-
1956
|
Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991
| Režissöör:
Nikolai Dolinski
Lenduri õnnitlemine tööjuubeli puhul Tallinna lennujaamas.
-
1990
|
Animafilmid, Joonisfilm
| Režissöör:
Hillar Mets
Hillar Metsa joonisfilm idee sünnist.
Film kirjeldab idee sündi ja tulemust, selle muutumist ajas ja tagajärgi, mida pole võimalik enam kontrollida ega kinni püüda. Esimene film kogumikust „3 x 1“, mis koosneb kolmest joonisfilmist: "Idee", "Ja nii igal issanda aastal" ja "Me lendame“.
-
1990
|
Animafilmid, Joonisfilm
| Režissöör:
Heiki Ernits
Heiki Ernitsa joonisfilm raha võimust inimese üle.
Moraliseeriv looke sellest, kuidas raha võtab inimese üle võimu. Pill tuleb pika ilu peale. Kui ei oska rahaga ümber käia, siis on targem rahast eemale hoida. Teine film kogumikust „3 x 1“, mis koosneb kolmest joonisfilmist: "Idee", "Ja nii igal issanda aastal" ja "Me lendame“.
-
1990
|
Animafilmid, Joonisfilm
| Režissöör:
Aarne Vasar
Aarne Vasara joonisfilm vabastajast, kes muutub anastajaks.
Allegooriline lugu vabastajast, kellest saab hoopis anastaja. Paralleele pole vaja kaugelt otsida, mõeldes Eesti „vabastamisele“ ja okupeerimisele. Kolmas film kogumikust „3 x 1“, mis koosneb kolmest joonisfilmist: "Idee", "Ja nii igal issanda aastal" ja "Me lendame“.
-
2010
|
Dokumentaalfilmid, Portreefilm
| Režissöör:
Mihkel Soe
Kogenud langevarjur Toomas Talts tegeleb ekstreemspordi alaga, kus kõrgetelt objektidelt alla hüpates riskitakse oma eluga, kuid kogetakse ka hetkelist vabanemist.
Toomas Talts viibib suurema osa oma vabast ajast õhus. Eestis on ta praktiliselt ainuke, kes tegeleb BASE-hüppamisega. Selle ala harrastajaid peetakse hullumeelseteks, sest hüppeid tehakse piisava kõrgusega sildadelt, kõrghoonetelt, teletornidelt või kaljuservalt ja hüppajal puudub varulangevari. Seetõttu moodustavad eri maade BASE-hüppajad omamoodi kogukonna, kus üksteisest hoolitakse ning koos sooritatakse ka grupihüppeid. Miks on vaja oma elu ohtu seada, kellele ja mida ning kas üldse on vaja tõestada?
-
1948
|
Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991
| Režissöör:
Arnold Juhkum
Töö tehase Volta tsehhides.
-
1953
|
Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991
| Režissöör:
Aleksandr Mandrõkin
Tallinna ametiühingute 3. laulupäev Tallinna lauluväljakul.
-
2022
|
Mängufilmid, Lühimängufilm, Muusika/tantsu
| Režissöör:
Eeva Mägi
Naise hääl on võimeline alistama ebaõiglust, langetama relvi ja peatama ronge. Antud ooper-vesternis tuleb Adal tabada õiget nooti, et päästa oma venna ja enda elu kättemaksuhimulise šerifi küüsist.
Julge ja stiliseeritud ooper-vestern, mis jutustab loo purunenud perekonnast, kättemaksust ning vastuseisust naistevastasele ebaõiglusele.
Kui Mario, veidi lühikese sütikuga, kuid õiglane lindprii, vanglast vabaneb, on tema ainukeseks sooviks naasta koju oma ema ja õe, Ada, juurde. Ei lähe kaua, kui elu ta uuesti pahandustesse kisub. Nähes pealt, kuidas üht naist rünnatakse, on Mario sunnitud haarama oma relva ja kurjategijat karistama, jättes talle alles vaid ühe käe. Kohalik šerif kuuleb, millega Mario on hakkama saanud ning seab oma uueks eesmärgiks viimane kinni püüda. Šerifil pole sooja ega külma naisterahvast, keda rünnati või mehest, kelle käe Mario just otsast ära lasi. Ta jahib ...
-
