Avaleht
» Filmiliigid
» Amatöörfilmid
Amatöörfilmid
Andmebaasis avatud kirjed ligi 3000le amatöörfilmile on osakirjed, see tähendab, et andmebaasi on üle kantud vaid kirjalikest allikatest kättesaadavad andmed ning põhjalikumad filmiuuringud, sisukirjeldus ja märksõnastamine on veel tegemata. Amatöörfilmide kollektsiooni täiendamine ja nende kirjeldamine jääb toimetuse esialgse tööplaani kohaselt aastatesse 2019-2020.
2017. aasta keskel alustasime Rahvusarhiivi Rahvuskaaslaste programmi toel
väliseesti filmikollektsiooni koostamist, mille I-IV etapp valmib 2020 aasta lõpuks.
Otsingutulemused
Eemalda filtrid
-
-
-
1959
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
Asutava Kogu moodustamise 40. aastapäeva tähistamine Stockholmi Eesti Majas 26. aprillil 1959.
Asutava Kogu moodustamisest 40. aasta möödumist tähistatakse Stockholmi Eesti Majas 26. aprillil 1959. August Rei juhatab õhtut ja peab avakõne. Aksel Mark õnnitleb inimesi ja kõneleb. Ka Arvo Horm on kõnepuldis. Istutakse laudades, Eerik Laid kõneleb. Kohal viibivad veel Therese Rei, Aleksander Varma, Heinrich Mark, Bernhard Mäelo, Enno Penno, Paul Poom, Aadu Lüüs, Tõnis Kint, Villem Maaker jt.
-
-
1961
|
Harrastusfilmid
Kirjanik August Gailiti õhtu.
Kirjanik August Gailiti õhtu.
-
1960
|
Harrastusfilmid
Aktus Stockholmi Kontserthoone väikeses saalis kirjanike August Mälgu 60. ja Bernhard Kangro 50. sünnipäeva puhul.
Aktus Stockholmi Kontserthoone väikeses saalis kirjanike August Mälgu 60. ja Bernhard Kangro 50. sünnipäeva puhul toimub 1. oktoobril 1960.
-
1961
|
Harrastusfilmid
Poliitik August Rei, kes on ametis kui Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis, tähistab 75. sünnipäeva.
Poliitik August Rei, kes on ametis kui Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis, tähistab 75. sünnipäeva.
-
1963
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
Poliitik ja diplomaat August Rei matused Stockholmi Vasa kirikus 20. aprillil 1963.
August Rei, kes oli kauaaegne Eesti Vabariigi riigipea kohusetäitja eksiilis, matusetalitus toimub Stockholmi Gustav Vasa kirikus. Matusetalituse peavad piiskop Johannes Oskar Lauri ja õpetaja Konrad Veem. Lahkunu põrm tuhastatakse Metsakalmistu krematooriumis. Leinajate seas Tõnis Kint, Heinrich Mark, Arvo Horm, Elmar Kandre, Birger Nerman, Enno Penno, Bernhard Mäelo, Therese Rei, Hilja Rei jt.
-
1963
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
Poliitik ja diplomaat August Rei matused Stockholmi Vasa kirikus 20. aprillil 1963.
August Rei, kes oli kauaaegne Eesti Vabariigi riigipea kohusetäitja eksiilis, matusetalitus toimub Stockholmi Gustav Vasa kirikus. Matusetalituse peavad piiskop Johannes Oskar Lauri ja õpetaja Konrad Veem. Lahkunu põrm tuhastatakse Metsakalmistu krematooriumis. Leinajate seas Tõnis Kint, Heinrich Mark, Arvo Horm, Elmar Kandre, Birger Nerman, Enno Penno, Bernhard Mäelo, Therese Rei, Hilja Rei jt.
-
1968
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
Luuletaja ja tõlkija August Sang Eestist koos Kalju Lepiku ja Arvo Mägiga Uppsalas 2. jaanuaril 1968.
Luuletaja ja tõlkija August Sang on Eestist Uppsalasse saabunud. Koos Kalju Lepiku ja Arvo Mägiga jalutatakse 2. jaanuaril 1968 lumises linnas.
-
-
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Austraalia väliseestlaste organisatsioonid, poliitiline võitlus Eesti riigi olemasolu toetamise ja okupeerimise ebaseaduslikuks kuulutamise eest.
Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Austraalia väliseestlaste ja Balti Nõukogu Austraalias selgitustöö Austraalia parlamendis poliitilisest olukorrast Balti riikides, mis päädis Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse ametliku tunnustamisega Austraalia valitsuse poolt augustis 1991.
Balti Nõukogu Austraalias selgitustööst Austraalia parlamendiliikmete hulgas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses räägivad Arvi Vainomäe ja Maila Taimre Melbourne'ist. Tänu sellele teadsid valitsusliikmed sündmuste tagamaid 1991. aasta jaanuaris, mil toimusid ärevad sündmused Baltikumis. Kui märtsis toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, siis Austraalia senat võttis vastu resolutsiooni, nõudes Nõukogude Liidult Balti riikide õigust iseseisvusele tunnustamist. Augustis nõuti Austraalia valitsuselt Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamist, valitsus tegi seda 27. augustil 1991. Novembris korraldati Canberras Balti päev, kus osalesid ministrid, sh peaminister Robert Hawke, parteide juhid. Tiiu Kroll tänas kõiki toetuse eest, valitsusliikmete sõnavõtte läbis mõte, et eestlased pole olnud mitte ainult head ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Rahvuskultuuri säilitamise püüded - XVI Eesti Päevad Melbourne'is, eestikeelne ajakirjandus ja raadiosaated.
XVI Eesti Päevade avamise jumalateenistus Melbourne'i St. John'si kirikus, teenib õpetaja Hans Henning Lüdig. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutajaliige Arnold Perendi meenutab esimeste Eesti päevade korraldamist 1954. aastal. Korraldajad olid Leonid Kallas, Erik Maasepp ja Juhan Viidang. AES Liidu asutajaliige Ilmar Mägraken tänab pidulikul koosolekul Eesti päevade üldkorraldajaid Bruno Metsarit ja Evald Mõisat, kes on seda kultuurilist suurüritust kahel korral juhtinud, Evald Mõisa on olnud ka ESTO '88 peakorraldaja. Kuigi vabaduse nõudmine kodumaale ja Eesti rahvale ei ole enam päevakorras, siis rahvuskultuuri säilitamine on endiselt päevade ülesanne. Ilmar Mägraken kuulutab Eesti päevad avatuks, liputseremoonia, lauldakse hümni. Segakoor laulab "Koitu", dirigeerib ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Eesti Vabariigi peakonsulaat Sydneys, Eesti Majade ja seltside tegevus Austraalias.
Eesti Vabariigi peakonsulaadis Sydneys valmistuvad naised õhtuseks koosviibimiseks. Konsulaadi tööst ja varasemast aupeakonsul Aldur Kaljost kõneleb aupeakonsul Austraalias Malle Tohver. Eestist huvitatutele jagab konsul Eesti välisministeeriumilt ja Eesti Instituudilt saadud materjale, Eesti tutvustamine ongi konsulaadi peamisi tegevusi. Laulab Sydney Ooperi solist Ingrid Silveus, klaveril saadab teda laulu autor Inno Salasoo. Malle Tohver meenutab isa hukkumist Venemaa vangilaagris ja Saaremaalt põgenemist viimase laevaga. Kuulnud Helsingis Eesti Filharmoonia Kammerkoori unustamatut esinemist, külastas ta kodumaad 1984. Malle Tohver hakkas eesti muusikute loomingut pakkuma festivalidele. Esimesena õnnestus kutsuda Camerata Tallinn esinema idaranniku linnadesse. Räägib Arvo Pärdi heliteoste levikust. Sydney Eesti Seltsi segakoori Vanemuine juht ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Austraalia eestlaste elu tutvustava filmi teises osas meenutavad eestlased Austraaliasse jõudmist ja esmaseid muljeid sellest maast.
Kümme Austraalia eestlast meenutavad oma esmamuljeid uuest kodumaast. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutaja Arnold Perendi meenutab Sydney Eesti konsulaadi algusaastatega seotud inimesi Johannes Kaivu ja Arved Miilenit. Sydneys elav Loreida Nichols tuli Austraaliasse 1927. aastal 14-aastasena. Ta meenutab nappe töövõimalusi, palka, abielus olevate naiste mitte tööle lubamist. Brisbane'is elav Astrid Sisask tuli koos vanematega 1930ndatel. Ta meenutab selle aja rasket majanduslikku olukorda ja pagulaste saabumist pärast teist maailmasõda. Austraalia vajas lihttöölisi, eestlastest haritlased pidid uuesti võimalusel kõrgkooli minema, sest kohalikud hoidsid paremad töökohad ja võimu kiivalt endale. Thirlmere'is elav Urmas Maidla jutustab Eesti Abistamise Komitee sünnist 1945. aastal ja tegutsemisest, ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Lõuna-Austraalia pealinna Adelaide'i eestlaskonna elu tutvustav film.
Linna asutaja Willam Lighti monument. Adelaide on tuntud oma roheluse ja liivarandade poolest, ühtlasi elab siin üks arvukamaid eestlaste kogukondi Austraalias. Austraalia Eesti seltside liidu juhatuse esimees Ilmar Mägraken tutvustab oma harrastust murukeeglit. Kensington Marryatville'i klubis on suured tennise- ja murukeegliväljakud, mehed mängimas. Adelaide'i Eesti Maja esimees Heino Sommer tutvustab ajalugu - 1958. aastal osteti maja, seda remonditi ja tehti juurdeehitisi. Vaadatakse Eesti Maja suurt saali ja selle seinamaalingut. Austraalia Eesti seltside liidul on koosolek, milles osalevad Valdek Kangur, Hillar Semenov, Ene-Mai Reinpuu, Jüri Vallo, Eduard Selge, Ilmar Mägraken. Liidu peasekretär Ene-Mai Reinpuu meenutab ajalugu. Adelaide'i muinsuskaitse seltsi esimees Edmund ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Austraalia eestlasi tutvustavas filmis räägitakse nende jõupingutustest eesti keele õpetamisel nooremale põlvkonnale.
Austraalia eestlaste ühistegevuses aktiivne osaleja ja Metsaülikooli Austraalias asutaja ja juhataja Inno Salasoo annab intervjuu oma kodus Sydneys. Ta meenutab Sydney Eesti Täienduskooli suvelaagrite korraldamist alates 1962. aastast. Esimese laagri juht oli Edgar Aavik, Salasoo oli abijuhiks. Kui alguses toimusid laagrid ainult eesti keeles, siis lisandus hiljem ka inglise keel. Noorele põlvkonnale rahvuslike teadmiste edasiandmiseks ja eestikeelsetes vestlustes osalemiseks asutas Inno Salasoo Kanada eeskujul ka Austraalias Metsaülikooli 1972. aastal. Ta on juhtinud seda 24 aastat. Külalisteks on olnud Lennart Meri, Mart Laar, Mikk Mikiver, Lepo Sumera, Kalevi ja Tiiu Kull jt. Kahjuks on noori osalejaid aasta-aastalt vähemaks jäänud.
Juta Haller ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Wollongongi eestlaskond ja täienduskoolide ajaloost Austraalias.
Looduslikult on lõunarannik, mis algab Wollongongis, üks ilusaimaid paiku Austraalias. Siin saab deltaplaaniga sõita, surfata. Eluteed meenutab Lembit Lainela Wollongongist. Intervjueerijad astuvad enne kodukülastust läbi hr Lainelale kuuluvast Estours Traveli kontorist. Lembit Lainela jõudis Austraaliasse 1948, oli ümberasujate laagris, 13 aastat tegeles enda väikese transpordifirmaga, siis õppis geodeediks ja töötas sel alal 20 aastat. Tänu tööle tutvus Austraalia imelise loodusega, kuigi igatses endiselt taga Eesti okaspuumetsi. Reisikorraldajana tutvus tulevase elukaaslase Linda Holtzheimeriga, koos külastati Eestit ja käidi laulupeol. Linda Holtzheimer, kes on muusikaõpetaja ja koorijuht, meenutab sügavaid tundeid seoses laulu- ja tantsupeoga Eestis. Ta on alati tahtnud tundma õppida oma ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Thirlmere'i eestlaskond Austraalias, nende ajalugu ja tänane päev.
Thirlmere'i Eesti külas asub puhkekodu eakatele. Vaated ilusast haljastusest, hoonetest. Söögisaalis lõunastamine. Eesti Abistamise Komitee esimees Urmas Maidla räägib puhkeküla rajamisest alates maaostust 1959. aastal ja lõpetades praeguste elanike majutusega. Thirlmere'i hosteli administraator Peeter Vilo tutvustab vanainimeste elutingimusi ja üldist majanduslikku toimetulekut. Hosteli siseruumid. Endine sportlane Linda Karp tutvustab oma tuba ja näitab ESTO märkide kogu. Ehtekunstnik ja hõbesepp Niina Ots-Rätsep räägib enda elust: lapsepõlv Venemaal, pere Eestisse kolimine ja õpingud Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis metalli erialal, Austraaliasse jõudmine ja õnnelikud juhused tööotsinguil. Meenutab õpetajaid, kunstnikke ja eluteel kohatud abivalmis inimesi. Tema tööde aastane rändnäitus tiirleb 1995. aasta aprillist alates mööda ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Thirlmere'i eestlaskond Austraalias, nende ajalugu ja tänane päev.
Thirlmere'is minnakse külla kunagisele Idla tüdrukule Hulda Kuusikule. Tiiu Salasoo palub vanadaamil meenutada aega Ernst Idla eliitrühma võimlejana. Hulda Kuusik räägib edukatest esinemistest, tähelepanu saanud uudsetest esinemiskostüümidest. Ta leiab, et 1991. aastal Eestis välja antud raamat "Ernst Idla - võlur Tallinnast" on detailides eksitav ning ta oleks valmis kommenteerima, kui vaid keegi huvi tunneks. Raamatut käes hoides räägib Hulda Kuusik enda eluteest - Austraaliasse jõudes moodustas ta Sydneys võimlemisrühma. Thirlmere'i Eesti Seltsi esimees Ilma Maidla tutvustab Thirlmere'i eestlaste viimset puhkepaika. 1960. aastal eraldati kohalikul surnuaial luterlastele matmiseks maatükk. 1981 ehitati sinna urnimatuste jaoks leinamüür. Siia on maetud kauaaegne Thirlmere'i Eesti ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Austraalia väliseestlaste elu Canberras minevikus ja tänasel päeval. Kuulsa teadlase Armin Öpiku elutee.
Pealinna Canberra vaated - parlamendihoone, Austraalia sõjamemoriaal. Parlamendihoone siseruumid, maalidel endised peaministrid Gough Whitlam ja Robert Hawk, kuninganna Elizabeth II, senaator Dorothy Tangney, parlamendiliige Enid Lyons, Queenslandi senaator Neville Thomas Bonner. Parlamendi istungitesaal. Näitusel valitsushoones on eksponeeritud Austraalia orden, mille kavandas Tallinnas sündinud Vambola Veinberg.
Kohalikust eestlaskonnast räägib Canberra Eestlaste Koondise esinaine Reet Bergman. Meenutab Canberra nädala rahvuste päeval toimunud lendu kuumaõhupalliga - start anti parlamendihoone eest koos hümni mängimise ja Eesti lipu heiskamisega. Kariljonil mängija Astrid Bowler Canberra kellatornis. Räägib oma perest, kelladel mängima õppimisest, noodikirjast jne. Canberra Eesti koguduse esimees Kristof Kaldma räägib kohaliku eestlaskonna ajaloost, ta on ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Canberras elav elektroonika- ja lennundusinsener Hugo Mitt meenutab eluteed ja näitab oma õllepurkide kogu.
Hugo Mitt saabus Saksamaalt Austraaliasse 1948. aasta lõpul. Esmalt toimusid inglise keele kursused Bonegilla pagulaslaagris, järgnes kaheaastane töökohustus Woomeras, kus kaevati kraave tulevase sõjaväebaasi asunduse jaoks. Pärast sundaja lõppu läks Hugo Mitt Adelaide'i vanemate juurde ja asus ülikoolis õppima elektroonikat. Need olid majanduslikult rasked ajad. Inseneri diplom taskus, asus ta tööle lennundusametis. Mitti vastutusalas olid lennuväljade navigatsiooniseadmed. Ta tegi uuendusi sellel alal, kergendas lennuoperaatorite tööd ning tõusis karjääriredelil peainseneriks. Kaks aastat aitas Aafrikas Ghana riigil üles ehitada oma lennundust, kuid kohalike hoolimatus ja pidev varastamine takistasid tööd. Hugo Mitt näitab oma õllepurkide kollektsiooni. Selle hobiga on ta tegelenud 12 aastat, ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Tasmaania ja Sydney kõrgharidusega eestlaste elu tutvustav film.
Hobarti turul uurib kaupa Kalev Kruup. Oma kodus jutustab ta kunagistest arstiteaduse õpingutest Tartus ja Freiburgis. Austraalias Saksamaal välja antud diplomit ei tunnistatud, tuli hakata sanitariks. Kalev Kruup hakkas käima psühholoogia loengutel ning sai psühholoogi diplomi. Ülikool pakkus lektori ametikohta, seda tööd on tehtud 26 aastat. Kalev Kruup räägib üksikasjaliselt pensionisüsteemist, mis Austraalias pensionäride sissetulekuid küllaltki hästi võrdsustab. Farmatseut Boris Lees peab Sydneys apteeki, mille ostis 1968. aastal. Tema lahkus Eestist lapsena ja peale Taanis elamist jõudis kahekümnesena Uus-Meremaale. Tuttava soovitusel oli päeval apteekri õpilane ja õhtuti õppis farmaatsiat. Nelja aasta pärast lõpetas Wellingtoni ülikooli kursused ja sai apteegi juhatajaks. ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Lõuna-Austraalia loodust ja Adelaide'i eestlaste kultuurielu tutvustav film.
Adelaide ümbruse loodusrikkus. Väikelinna Goolwa sadamas seisab 20. sajandi alguspoolel kasutusel olnud rataslaev. Seda osa ajaloost säilitatakse siin tulevastele põlvedele. Praam ületab Murray jõe ja randub kaldal. Goolwa vaated. Eksponeeritud on esimene vagun, mis sõitis raudteeliinil Goolwa-Port Elliot 1854. aastal. Ookeani rannik ja raudteejaam Port Elliotis.
Indra Reinpuu kodu, tema naine Karin Foxwell tegeleb massaži ja lõhnateraapiaga. Indra Reinpuu mängib aborigeenide üht rahvuspilli didžeriduud ja selgitab hingamise olulisust, väljahingamine peab olema pidev. Pille tehakse Põhja-Austraalias kasvavatest puudest. Räägib, kuidas aborigeenid didžeriduud valmistavad ja sellel mängivad.
Valdek Kanguri raamatust "Eesti rahvatants Adelaide'is" räägib Aaron Tamme. Tantsimist alustati 1948. aastal. Aaron ...
-
1995-1996
|
Harrastusfilmid, Filmikroonika
| Režissöör:
Lembit Blauhut
Adelaide'i ümbruse loodus- ja veiniturism, loomingulise tööga tegelevate eestlaste elu.
Hobutramm sõidutab turistid Victor Harborist Graniidisaarele. Saarel asub vahemaid näitav kompass, nt lõunapooluseni on siit 3850 miili (6195 km). Hobutramm pöördub tagasi, autoga sellele saarele ei sõideta. Adelaide ümbruses on suured viinamarjaistandused. Barossa org on Austraalia tähtsaim veinitootmispiirkond, millele kunagi panid aluse sakslastest asunikud. Viinamarjad veinimõisa mahutis ja transportööril. Külastatakse üht Austraalia vanimat veinitehast Seppeltsfieldi aastast 1851. Austraalia mustast puust portveini vaadid Seppeltsfieldi veinikeldris. Müügisaal veinidega, veine degusteerivad Õie ja Boris Allikivi. Pilk veinikeldritesse. Kaiser Stuhli veinitööstuse müügisaal. Reedese päeva puhul saavad ettevõtte töötajad tasuta veini pruukida, ka turistidele on proovimine ilma rahata.
Adelaide'i Eesti Seltsi kauaaegne esimees Heino Lomp ...
-
-
-
