Avaleht » Filmiliigid

Räimepüük Pärnu lahes (1939)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 48, 4/4

Filmikroonikad Kestus: 02:20

Huviinfo

Räim ehk läänemere heeringas on atlandi heeringa Läänemeres elav alamliik.
22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.
Räim on teistest atlandi heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikk. Räimede seas esineb kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni.
Räim on Läänemere peamine tööstuskala, andes poole sealsest kalasaagist. Teda püütakse tavaliselt ranna lähedalt seisevvõrkude, seisevnootade ja rüsadega.
Rüsa ehk rivimõrdasid kasutatakse peamiselt küll angerjapüügiks, aga ka räimepüügil on ta kasutuses olnud. Kala ujub mõrrasuust sisse ja liigub mõrra kitsama osa suunas ning ei leia enam tagasiteed. Kalurid panevad mõrdu ja rüsasid merre, sest nendega on vaeva vähem kui võrkudega  - rüsa võib olla ka madalas vees ja sellega saab püüda, ilma, et peaks teda vahepeal välja võtma ja puhastama.
Räim, http://et.wikipedia.org/wiki/Räim (21.09.2011).
Pungas, P. Kalapüügiriistade kirjeldus. www.teec.ee/docs/178_kalapuugiriistad.doc (21.09.2011).

Rüsa koosneb pikast ja lühikesest võrgutiivast, mis juhivad kalad vitsrõngaste peale tõmmatud võrgust kotti, kust nad enam välja ei pääse.
Rüsa tühjendamise ajal tõmmatakse paati vaid see 4-5 meetri pikkune kott, mis hiljem merre tagasi lastakse. Rüsa seisab meres umbes kuu aega, seejärel tuleb ta puhastamiseks ja remondiks välja võtta.
Andres Pulver (2004). Kalapüük on kui peavõiduta õnnemäng. Virumaa Teataja, 30. märts.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm