Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Filmiliigid

Hurda kutsikad. Eesti Üliõpilaste Selts (2009)

Dokumentaalfilmid Kestus: 57:50

Sisukokkuvõte

Esimene dokumentaalfilm 1870. aastal Tartus sündinud Eesti Üliõpilaste Seltsist – Eesti vanimast, suurimast ja mõjuvõimsamast akadeemilisest üliõpilasorganisatsioonist.

Eesti on väheseid riike Euroopas, kus on elujõulisena säilinud ajaloolised üliõpilasorganisatsioonid. Jutustus Eesti Üliõpilaste Seltsist algab aastast 1870, mil grupp oma aja haritumaid eesti mehi otsustas üheskoos kaanest kaaneni läbi lugeda Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg”. Neist Kalevipoja õhtutest algab ka EÜSi lugu. Rahvuseepose lugemise organiseerija ja seltsi algataja oli Jakob Hurt, kellele viidatakse ka ﬁlmi pealkirjas. Hurdal oli keskne roll ka neliteist aastat hiljem, kui ta 1884 õnnistas Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu. EÜS oli kohal, kui sündis Eesti riik, EÜS läks in corpore Eesti Vabadussõtta, EÜS aitas luua emakeelse ülikooli. Läbi aegade on EÜSil olnud üle 3300 liikme, nende seas on neli Eesti Vabariigi riigipead, kaks valitsusjuhti, üle 50 ministri ja kuus Tartu Ülikooli rektorit. EÜS on Eesti vanim, tähtsaim ja mõjuvõimsaim üliõpilasorganisatsioon, mille liikmed on algusest peale olnud ja on praegugi Eesti poliitikas, kultuuris ja hariduselus juhtivail kohtadel.

Seltsi vilistlased ja tegevliikmed jagavad oma mälestusi ja mõtteid. Arutletakse selle üle, miks see vana ja arhailine selts igal sügisel tudengeid enda poole tõmbab: kas aatelisus, soov mõjukate vilistlaste abil karjääri teha või tahtmine mõnusas meeste seltskonnas õlut juua? Väliseestlased meenutavad seltsi aastapäevade tähistamist võõral maal. Eerik-Niiles Kross selgitab, miks kõigepealt asutati EYS Sodalicium, mis taastas EÜEsi tegevuse Eestis 1988. aastal. Antakse põgus ülevaade, kuidas kasutati EÜSi maja nõukogude ajal. Meenutatakse EÜSi lipu saamislugu ja lipu originaali peitmist nõukogude okupatsiooni alguses. Näidatakse EÜSi meeskoori osalemist 2009. aasta laulupeol. Räägitakse seltsi kommetest, lauludest ja seltsiga seotud müütidest. Kasutatud on arhiivifilme ja fotosid.