Hurda kutsikad. Eesti Üliõpilaste Selts (2009)

Pealelend: Jaak Lõhmus

Jaak Lõhmus, telekava teatab, et kolmapäeval, 2. detsembri [2009] õhtul kell 23.20 läheb ETVs eetrisse dokumentaalfilm „Hurda kutsikad. Eesti Üliõpilaste Selts”, mida korratakse laupäeval, 5. detsembril kell 17. Aga midagi pole teada selle tunniajase filmi esilinastusest. Kas see film kinolinale üldse tulebki?

Filmi teleesitus on seotud väikese tähtpäevaga, nimelt tähistab 1. detsembril oma 90.  sünnipäeva eestikeelne Tartu ülikool. Meie filmike on tähtpäevaga natuke seotud: Eesti Üliõpilaste Seltsil on olnud omal ajal, XIX sajandil, kaalukas roll eesti rahvuslikus liikumises, eestikeelse kirjasõna ja hariduselu arengus ning XX sajandil Eesti riigi ja ülikooli sünni juures samuti.

Kõlab kuidagi kuivalt? Aga fakt see on. Fakt, mida ei maksa rahva mälust maha tõmmata. Meie ei kaeva küll kuigi palju ajaloos, suurem  tähelepanu on EÜSi Tartus taastärkamisel 1980. aastate lõpus, ja küsime pigem, mis ülesannet lahendab seesugune ajalooline elukas tänases Eesti ühiskonnas, ja ülikoolis. Jumala tõsisena ja kipras laubaga ei ole siiski tahetud asja vaadata, filmi teksti on kirjutanud tubli värvikandja, EÜSi vilistlane Andrus Kivirähk. Nii et võib-olla on õhus pisut niihästi Orava kui Mere lõhna. Filmi näitamine teleruudust suuremal  ekraanil tuleb Tartus EÜSi majas seltsi oma inimestele selle nädala laupäeva õhtul. Aga miks pole pilti antud suurele Tallinnamaa kinolinale? Aus vastus on: film saab valmis täitsa viimasel minutil, selle lehe ilmumise päeval. Ja PÖFFi ajal pole eriti mõtet korraldada ühe dokumentaalfilmikese esilinastust, see upub sündmuste merre. Peamiselt on silmas peetud ju televaatajat.   

Oled „Hurda kutsikate” režissöör. Palun kirjelda oma filmi kokkuvõtvalt, mida, keda ja kuidas see kujutab.

Sellele vist põgusalt vastasin, meenutused, arhiivikaadrid, vanad fotod, 2008. ja  2009. aasta sündmused seoses Eesti vanima üliõpilasorganisatsiooni tegevusega. Kõnelevad nii seltsi liikmed kui ka eemaltvaatajad. Leidub ka kritiseerijaid.   

Milliste raskustega filmi võtmisel kokku puutusite ja millised oli üllatused ja avastused? 

Filmi oleks olnud raske teha mõnel teisel ajal, sest aastad 2008 ja 2009 pakkusid sündmusi, mida igal aastal filmile võtta pole võimalik: EV aastapäev ja seltsi Eestis tegutsemise taasalustamise 20. aastapäev mullu, sinimustvalge 125. sünnipäev tänavu, EÜSi ülemaailmne kokkutulek, üldlaulupidu … Piduürituste kõrval oleme jälginud seltsi igapäevaelu. Kummaline kogemus on olnud mõnede inimeste reaktsioon, kui nad selle filmi teemast  kuulevad: mida see pakub, kas seda on vaja jne. Imelik on teada saada, et mingi EL integratsioonirahaga tehakse meil venekeelseid filme Tammsaarest, Vildest ja Eesti kultuurist, aga eestikeelsete tegemiseks Eesti raha ei leia, sest need teemad oleks nagu kõigil selged, mis sest, et keegi enam midagi täpselt ei mäleta. Ikka see igavene mälu ja valgete laikude teema…   
/---/
Teder, T. (2009). Pealelend: Jaak Lõhmus. Sirp, 27. nov., lk 12.

Filmi tootmine

Filmi tootmisperiood: oktoober 2008 – september 2009
Järeltootmisperiood: september – november 2009
Esituskoopia valmimine: november 2009       

Filmi eelarve oli 785 786 krooni. 

Allikas: EFSA andmekogu

Vahepealkirjad filmis: 

Hurda kutsikad
Kodust kaugel
Uus hoog
Tartus tagasi
Lühike majalugu
Värvid ja lipp
Mängud ning kombed
Niikui nokk, nii ka laul
Seltsi pere
Üle ilma üheskoos                                                                                                                         Legendid                                                                                                                            Tulevikumälestusi
Post scriptum

Eesti Üliõpilaste Selts

Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) sai organisatsioonilise vormi 1870. aastatel Kalevipoja-õhtutest, kus esialgu arutleti Jakob Hurda eestvedamisel eesti rahvuseepose teemal. Edasi arenes selts üliõpilasorganisatsiooniks iganädalaste koosolekute, kodukorra ja ametnikega. 1880. aastad olid EÜSi jaoks oluliseks arenguajaks organisatsioonina. 1881. aastal käidi välja Eesti lipu mõte. Korporatsiooni asutajateks olid 21 meest, kelle seas oli märkimisväärseid ühiskonnategelasi, teiste hulgas Hugo Treffner, Karl August Hermann, Matthias Johann Eisen, Jaan Bergmann jt. 16. veebruaril (vkj 4. veebruaril) 1883 registreeris Tartu Ülikooli rektor E. G. von Wahl Eesti Üliõpilaste Seltsi 1868. aasta üliõpilasreeglite alusel teadusliku üliõpilasseltsina. 1902. aasta septembris õnnistati pidulikult sisse EÜSi maja. 20. sajandi alguses, kui üliõpilas-korporatsioonide ja -seltside tegevus oli väga aktiivne, lahkusid EÜSist mitmed liikmed, et asutada eri aegadel korporatsioonid Fraternitas Estica ning Sakala. 1940. aastaks oli EÜS suurim eesti üliõpilasorganisatsioon 369 liht- ja tegevliikme ja 711 vilistlasega. 1940. aasta suvel keelati üliõpilas-organisatsioonide tegevus ning okupatsiooniaastatel lahkusid paljud akadeemiliste organisatsioonide liikmed välismaale, mõned langesid repressioonide ohvriks. 1987. aastal asutasid vaidlusklubi Alternatiiv ja tudengiteatri Valhalla liikmed EÜS Sodaliciumi, mis taastas Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevuse Eestis 1988. aastal.
Himma, M. (2010). Seltsi vägevate selja taga seisavad naised. Postimees: Tartu Postimees, 7. apr.