Sakslaste lahkumine Eestist (1939)

Sakslaste ümberasumine - Umsiedlung

Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga 23. augustist 1939 otsustasid NSV Liit ja Saksamaa jätta Eesti ja Läti ning hilisema kokkuleppe järgi ka Leedu NSV Liidu huvisfääri. Saksamaaga sõlmitud kokkuleppe järgi kavatses NSV Liit paigutada oma huvisfääri jäävatele aladele Punaarmee sõjaväebaasid ja ähvardas Balti riike keeldumisel sõjalise jõu rakendamisega. Selles situatsioonis kerkis päevakorrale kohalike sakslaste, nn baltisakslaste ümberasustamine Saksamaale. Rahvuskaaslaste evakueerimisega NSV Liidu kontrolli alla minevatelt aladelt tahtis natslik Saksamaa vältida nende võimalikku represseerimist enamlaste poolt, samuti püüti ümberasunutega korvata tööjõuvajadust Poolalt vallutatud idaaladel. Kokku oodati sinna poolt miljonit saksa rahvusest ümberasunut Ida- ja Kesk-Euroopast.

1939. a septembri lõpus sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit kokkuleppe Saksa kodanike ja saksa päritolu elanike Saksamaale ja tema huvipiirkodandesse ümberasustamise kohta.

Eestis ja Lätis elavate baltisakslaste lahkumine ajaloolisele kodumaale jagatakse ametlikus ajalookäsituses kahte perioodi: Ümberasumine (Umsiedlung) 1939-1940 ja järel-ümberasumine (Nachumsiedlung) 1941.  aastal.
Eesti Vabariigi ja Saksamaa esindajad kirjutasid ümberasumise protokollile alla 15. oktoobril 1939. aastal. Ümberasumine viidi läbi  ajavahemikus 18.10.1939 - 18.05.1940 ning järelümberasumine jaanuarist kuni märtsini 1941.
1940. aastaks oli Eestist lahkunud 14 368 inimest. 1941.a. järgnes neile veel umbes 7000 järelümberasujat.
Täpsemalt:
Umsiedlung, http://www.estonica.org/et/Umsiedlung/ (11.03.2011).

Saksakeelsete kuulutuste tõlge filmis

1. Välispasse omavad sakslased peavad pöörduma ümberasustamispunkti Toompuiestee 3.
2. Haigeid registreeritakse Uus t. 19 A. Taube juures.