Ainult hulludele ehk halastajaõde (1990)

Vastab Margarita Terehhova:

"Ma ei oska öelda, missugune see stsenaarium on või oleks pidanud olema, aga ma näen siin mingit täiesti uut pööret...  Maailma filmikunst on mitmes mõttes meist kaugele ette läinud. Seal on ära mängitud kõik, mis mängida annab. Näen Šeptunova stsenaariumis püüdu sellele kõigele järele jõuda. Sest meie õnnetu kinematograafia lonkab mõlemat jalga. Kunagi ütles Andrei Tarkovski - siis, kui ta oli juba emigreerunud -, et kõik on seal Itaalias olemas, aga ei ole meie näitlejaid ja režissööre, kellega võiks imet teha, aga kellega seda ei osata teha... Ta valutas oma südant hääbuvate annete pärast.

Miks ma tahtsin seda naist Ritat mängida? Ma nägin neid võimalusi, mida see kuju pakub, ehkki ta oli stsenaariumis antud teistsugusena, kui ta minul välja tuli - täiesti tähelepandamatuna, vaikselt oma "halastustööd" tegevana. Mina ei teinud meelega sellest naisest niisugust rohust madalamat kuju. /---/

Kui me võtteid alustasime, ei olnud meil Arvo Ihoga just suuri konflikte, aga arusaamatusi küll. Esiteks see, et ma nägin rolli teisiti kui tema ja stsenarist, ja teiseks ei meeldinud talle minu välimus: ta käskis mul kuus kilo maha võtta. Ma ei teinud seda enne, kui nägin juba filmitud töömaterjali ja veendusin, et tuleb tõesti maha võtta! Ma ei arva, et minu roll ja film ise oleksid mingi ime. Me tegime tavalist filmi, mul olid väga head partnerid: Toompered, Ulfsak, Artmane, Katrin Kohv, Smeljanski. Kuid vastutus selle rolli eest oli eriti suur ja alles pikkamööda hakkasin mõistma, mida minult tahetakse. /---/

Jah, me tegime tavalist filmi, aga ma saan ka aru, et kui meist Ihoga oleksid saanud mõttekaaslased, oleks filmist siiski võinud välja tulla ime! Kirjanduslik materjal oleks seda võimaldanud. Aga ma arvan, et Arvo Ihol on veel kõik ees, on võimalik, et ta jõuab kord suure kunstini."
Orav, Õ. (1991). Terehhova ei ole moenäitleja, Terehhova on näitleja läbi aegade. Sirp, 15. veebr.

«Eesti on minu jaoks püha koht,» ütleb Margarita Terehhova. «Arvo Iho film «Ainult hulludele» on minu jaoks eriline. Kuigi ta on tehtud suure vaeva ja kannatustega - aga asi oli seda väärt. Muidugi, film oleks võinud ka täiuslikum olla. Aga teate, inimesed vaatavad seda ühe hingetõmbega.»
Arvo Iho käest tean, et Terehhova peab filmi «Ainult hulludele» «Peegli» järel teiseks tähtsaks filmiks oma elus.
Hansen, A. (1998). Margarita Terehhova: Eesti on minu jaoks püha koht. Postimees, 16. jaan.

Vastab Arvo Iho:

Sinu kolme mängufilmi, „Naerata ometi”, „Vaatleja” ja „Halastajaõe” stsenarist oli Marina Šeptunova. Kuskilt lugesin, et ta tegelevat nüüd usuasjadega. Millega täpsemalt?
"Me mõlemad Šeptunovaga olime huvitatud budismist ja taoismist, kui koos töötasime. Pärast „Halastajaõde” toimus temas aga vaimne pööre ja ta muutus sügavalt õigeusklikuks. 1993 kirjutas ta veel stsenaariumi „Õhtud Moskva lähistel” noorele Valeri Todorovskile. /---/ Siis kirjutas ta veel „Detsembrimuusika” Ivan Dõhhovitšnõile. Pärast seda aga läks Marina kiriku teenistusse ja keeldus üldse filmiga tegelemast. Kui hakkasin „Karu südant” ette valmistama, käisin paar korda palumas, et me jälle koos filmi teeksime. Kuid keeldumine oli lõplik ja sellest ajast pole ta enam stsenaariume kirjutanud. Ma ei tea, kas ta on igasugusest loomingust täielikult loobunud. Igal juhul töötab ta kiriku raamatupoes ja saab sealt oma elatise."
Teinemaa, S. (2008). Vastab Arvo Iho [intervjuu]. Teater. Muusika. Kino, nr 8-9, lk 17.