Lahemaa rahvuspark (1972)

Lahemaa rahvuspargi toetaja Edgar Tõnurist kõneleb loodud rahvuspargist, Lahemaa maastikuvaated.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja Edgar Tõnurist kõneleb rahvuspargi loomisest ja edasistest tegevustest (sünkroon). Selgub, et 1. juunil 1971 pandi alus Nõukogude Liidu esimesele, Lahemaa rahvuspargile. See oli loodussõprade idee võtta kaitse alla Eestimaale kõige iseloomulikum loodusmaastik, kus oleks esindatud kõik see, mis on eriti tüüpiline Eesti maale ja rahvale. Lahemaa maastikuvaated - rändrahnud männikus, vanad kõdunevad puutüved samblal, kajakad roostiku kohal lendamas, metsajärv, rabamaastik, panoraamvaade lõpututele metsadele. Lahemaa kultuurmaastiku moodustavad vanad palkhooned, lattaiad, kooguga kaevud, külavahe- ja metsateed. Et kõike seda tutvustada, selleks korrastatakse vanu hooneid, rajatakse looduse õpperadu.

Märksõnad: hobusega kündmine | kivikülv metsas | looduse mitmekesisus | loodushoiualad | looduskaitse | looduskaitseala | loodusvaated | loodusvaated linnulennult | merevaated | metsad | metsajärv | männimets | pärandkooslused | pärandmaastik | rabajärved | rabamaastik | rahvuskultuur | rahvuspark | rändrahn | säilitamine | õpperaja tegemine | Vaata kõiki »