Avaleht » Filmiliigid

Sügis (1990)

Oskar Lutsu teoste "Sügis" ja "Äripäev" ainetel

Mängufilmid | Komöödiafilm Kestus: 84:30

Huviinfo

Tallinnfilmi sünopsis

Mats Traat on filmi "Sügis" stsenaariumi kirjutades kasutanud Oskar Lutsu "Sügise" ja "Äripäeva" kõrval küll ka oma fantaasiat, kuid Paunveres toimuv läheb oma loogilist ja lustlikku rada pidi edasi, tuues vaataja ette O.Lutsu "Kevadest" ja "Suvest" armsaks saanud tegelased. "Kevade" oli Arno film, "Suvi" Tootsi film, "Sügis" kuulub Kiirele. Koos filmiga "Sügis" on sündinud Eesti filmiajaloos üks mõnus, menukas Lutsu-triloogia.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 592.

Muutustes vabastet vői kammitset? 1990ndate eesti film

Paralleelselt toimub vabanemine Moskva diktaadi alt, Arvo Kruusemendi "Sügis" (1990) kujuneb esimeseks toonase Eesti NSV eelarvest finantseeritud mängufilmiks. 1989. aasta jääbki viimaseks nőukoguliku plaanipärase filmitootmise aastaks, mil Tallinnfilmis valmis 4 mängu- ja 3 lühimängufilmi, 5 joonis- ja 5 nukufilmi ning 14 dokumentaalfilmi koos 24 ringvaatega Eesti Kroonika.
Muutustes vabastet vői kammitset? 1990ndate eesti film.
Eesti Filmi Sihtasutus, http://www.efsa.ee/index.php?page=230&  (6.12.2011).

Filmi saamisloost

„Sügise“ tegemine ei läinud aga niisama lihtsalt. Kõige paremini räägib režissöör Kruusement ise:
„Pärast seda, kui „Suvi“ oli ekraanile tulnud, tõi üks daam mulle Ants Särevi dramatiseeringu Oskar Lutsu „Sügisest“. See oli teos, mille kohta omal ajal arvustustes kirjutati, et Särev on teinud parema loo, kui oli kirjanikul endal. Filmiks see siiski ei sobinud, pealegi oli veel stagnaaeg, mil Vabadussõjast ei räägitud ja isamaalised meeleolud tuli kaadrite taha ära peita. Nii ma enam ei heietanudki mõtet meie rahvale omaseks saanud tegelasi veel kord kinolinale tuua.
Uuesti pani mõtte idanema Valter Udam, kes leidis, et filmi võiks teha vabariigi oma rahadega, siis poleks Moskvaga asjaajamise risti ja viletsust. /---/
Mats Traat soostus Oskar Lutsu teoste ainetel kirjutama stsenaariumi, milles on „Sügise“ ja „Äripäeva“ kõrval mõndagi sellist,mida Luts kirjutanud pole. See ei tohiks aga filmivaatajat häirida, sest Paunvere elu läheb loogiliselt ja lutsulikult edasi.“
Täpsemalt:
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 591-597, fotod.

„Kevade“ üldmaksumus oli olnud (1969) 330 000 rubla ja „Suve“ üldmaksumus (1974) 370 000 rubla. „Sügise“ tegemiseks eraldatud 450 000 rubla (1990) oli oma aja kohta mängufilmi tegemiseks liigagi väike summa, kuid kõik tegijad, eesotsas režissöör Kruusemendiga, töötasid selle loo puhul küll rohkem entusiasmist kui millestki muust. Kõige tähtsam oli see, et asi tehtud saaks! Ja filmigrupp töötas üsna suures üksmeeles, näitlejad kaasa arvatud. Rääkimata Palamuse, Puka ja Lõuna-Eesti rahvast, kes võtetele igati kaasa aitasid ja välivõtete ajal ka ise aktiivselt osalesid. Selle filmi tegemise ajal sai tuttavaks mõisteks sponsorlus. Esimene sponsor oli Kalurikolhooside Liit. Elu läks edasi, triloogia sai valmis.
Orav, samas, lk 595.

Tootmine:

Võtteperiood: 16.04.1990 - 2.08.1990
Montaaži- ja helindamisperiood: 3.08.1990 - 12.12.1990

9.06.1988 - leping Mats Traadiga stsenaariumi "Sügis" kirjutamiseks, tähtaeg 1.10.1988.
1.06.1989 - kunstinõukogu arutab Mats Traadi kirjanduslikku stsenaariumi,  otsus mängufilmi "Sügis" loomiseks.
12.06.1989 - Goskino vastus kirjandusliku stsenaariumi "Sügis" võtmisest Tallinnfilmi tootmise temaatilisse plaani.
5.01.1990 - režiistsenaariumi vastuvõtmine.
23.02.1990 - Kunstinõukogu kinnitab mängufilmi "Sügis" lavastusprojekti ja näitlejaproovid.
Kui "Suve" puhul leidsid mõned Tallinnfilmi Toimetuskolleegiumi liikmed, et pole vaja jätkata "Kevadest" tuttavate näitlejatega, siis "Sügise" puhul oldi samade näitlejatega  jätkamast üksmeelsed.
10.12.1990 - Palun välja maksta k/f "Sügis" näitlejatele sponsor "Eesti Karusnahk" poolt ülekantud 10 000 rbl  alljärgnevalt (järgneb 8 näitleja nime).
Lepingus on kirjas, et assotsiatsioon  "Eesti  Karusnahk" sponsoreeris "Sügise" näitlejate töötasu fondi 10000 rublaga, stuudio kohustus   aassotsiatsiooni  märkima ära tiitrites ja kutsuma nende 30 esindajat esietendusele. (Maret Hirtentreu 11.12.2011).
12.12.1990 - Film on stuudio direktori poolt kahel lindil vastu võetud.
29.01.1991 - Kunstinõukogu, vaadanud A. Kruusemendi filmi "Sügis", peab seda filmigrupi loominguliseks õnnestumiseks ning teeb üksmeelse soovituse filmilevis filmi näitamisel leida võimalus üksiti näidata Lutsu-ainelise filmitriloogia eelmisi osi "Kevade" ja "Suvi. Kunstinõukogu otsustab taotleda A. Kruusemendi filmile "Sügis" esimest tasustamiskategooriat.
Riigiarhiiv. Toimikud ERA.R-1707.1.2914, ERA.R-1707.1.2915, ERA.R-1707.1.2916, ERA.R-1707.1.2917, ERA.R-1707.1.2918.

Filmi vastuvõtt

Retsensioonide rohkust selle filmi puhul tõesti polnud. Kuid kuluaaarides kõneldi, et Arvo Kruusement on hakkama saanud märkimisväärse triloogiaga, sest just nõnda peaks „Sügis“ ka olema aktsepteeritav. Ja ongi! Märkimisväärne on ka see, et vabariigipoolne rahastamine (450 000 rubla) üldse aset leidis. Moskvast oleks olnud selle filmi tegemiseks raha saamine küsitav. Juba „Suve“ puhul heideti ette, et kulakud on liiga sümpaatsed. Öeldi, et „te lausa propageerite kulakuid!“
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 594-595.

2010. aastal ilmus Kruusemendi triloogia saamislugu käsitlev raamat:

Annika Koppel. Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid. Kadrimell, 2010. 232 lk. 

18. novembril esitleti Solarise keskuses asuvas Apollo raamatupoes Annika Koppeli raamatut „Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid“. Rahvast oli kokku tulnud ligi sada, lisaks filmirahvale ka palju neid, kellele on Paunvere lugusid kajastavad filmid südamelähedased. Neil, kes soovisid saada armastatud „Kevade“ tegelastelt autogramme, oli hea päev. Kokku olid tulnud paljud „Kevade“ tegelased: Arnot mänginud Arno Liiver, Teelet mänginud Riina Hein, Tõnissoni rollis olnud Ain Lutsepp, Lestana tuntud Tõnu Alveus, Visak ehk Heido Selmet, Peterson ehk Heiki Koort, saksa poissi mänginud Toomas Marrandi. Kohal olid ka „Kevade“ filmi operaator Harry Rehe, kostüümikunstnik Krista Kajandu ja loomulikult Lutsu triloogiasse kuuluvate filmide režissöör-lavastaja Arvo Kruusement. Raamatut olid uudistama tulnud ka filmist „Sügis“ tuttavad näitlejad Liina Tennossaar, Maria Klenskaja, Tõnu Oja. Oma osavõtuga austas üritust ka kirjanik Mats Traat, kes julgustas Arvo Kruusementi „Kevade“ filmi tegema ja oli ka „Sügise“ filmi stsenarist.

Raamatuesitlusest kujunes rõõmus taaskohtumine. Ehkki arvatakse, et läbi kolme filmi armsaks saanud osatäitjad lävivad omavahel tihedalt, pole see tegelikkuses nii. Kuigi Paunvere lood võivad meie mõtetes elada oma elu edasi, elavad lapsena filmirolle alustanud tegelased oma elu ja kokku saadakse vaid siis, kui selleks annab põhjust mõni filmidega seotud sündmus. Viimati kohtuti siis, kui „Kevade“ elas üle noorenduskuuri ja jõudis digitaliseeritult filmisõpradeni. Arvata võib, et järgmine kohtumine saab teoks siis, kui lõpeb „Suve“ filmi digitaliseerimine.
„Kevade“ tegelased said jälle kokku (2010). Uudised. Kirjastus Kadmirell, 22. nov.

Ühest uuest filmiraamatust

Raamatust saame teada sedagi, millega kunagised „Kevade“ osatäitjad nüüd ehk 30 aastat hiljem tegelevad. Riina Heina, Arno Liiveri ja Ain Lutsepa jutustusi on huvitav lugeda. Ja muidugi Kiir ehk Margus Lepa, kellest ootamatult kujunes triloogia kolmanda osa „Sügis“ veidrikust peategelane ja kellest praeguseks on saanud radikaalreporter Nõmme Raadios.
Aukartust äratab Annika Koppeli kasutatud artiklite hulk. Algallikate nimekirjas on ligi 50 viidet. Leidub huvitavat fotomaterjali, kaadreid nii „Kevadest“, “Suvest“ kui „Sügisest“.
Minule on selles raamatus puudu üks, nimelt autori jutuajamine Arvo Kruusemendiga. Tahaksin näiteks täpsemalt teada, miks ta ikkagi loobus “Nimed marmortahvlil” tegemisest. Minu arvates võinuks just Kruusement teha sellest romaanist arvestatava filmi. Ta oli selleks valmistunud kümme aastat. Raamatust selgub, et isamaaliste sugemetega “Sügis“ oli Kruusemendile otsekui Kivikase romaani lavastamise eeltöö.
Oli aasta 1994. Infarkt läbi põetud, tervis tundus korras olevat, enam polnud Raissa Solomonovat Moskva kinokomiteest, kellele Teele ja Tootsi pulmaepisood filmis „Sügis“ tundus kulakuvõsukeste ülistamisena.
Ometi Kruusement loobus. Kindlasti teab põhjust stsenarist Mats Traat, aga ka tema on vaikinud. Härrasmeeste asi.
Põldre, M.(2011). Ühest uuest filmiraamatust. Pärnu Postimees, 4. jaan.

Hästi kujundatud dokument

Et eesti omakeelne filmikirjandus on väga hõre, on väärtuslik iga seda tühimikku täitev väljaanne. Koppeli raamat on seejuures veel eriliselt tänuväärne põhjusel, et keskendub ennekõike ühele eesti filmiajaloo suuremale tähtteosele – filmile, mida võiks potentsiaalselt nimetada parimaks eesti filmiks läbi aegade. (Pean siinkohal silmas „Kevadet”, niivõrd kui „Suvi” ja „Sügis” on käsitletavad ennekõike „Kevade” järgedena ning saavad oma väärtuse paljuski oma eelkäijaist tõukudes.)
/---/
Triloogia viimase osa „Sügise” esilinastumine  sattus aga mõnes mõttes kehva aega. Palju tähelepanu oli poliitilistel protsessidel ning isamaalisuse eksponeerimisega tegeleti küllap rohkem kui kunstilise sügavusega. Tõsi, see ei pruugi olla ainuke põhjus, miks „Sügis” pole sööbinud eesti kultuurimällu võrdväärselt oma kahe eelkäijaga. „Sügis” on ühtlasi elusügis, periood, kus illusioone on vähe alles jäänud ja tonaalsus on ühtlasem. Sellist kontrasti nagu „Kevades” süütuse ja selle purunemise või „Suves” pulbitseva teotahte ja elule retrospektiivis järele vaatava mõtlikkuse vahel siin ei sünni.
Mathura (2011). Hästi kujundatud dokument. Sirp, 29. juuli.

Arvo Kruusemendi meeletu temp

“Kevade“ sünnilugu on kahtlemata selle raamatu väljapaistvaim ja huvipakkuvaim osa. Lugu sellest, mis viis Arvo Kruusemendi eesti filmi- ja kultuuriajaloo tippkihtidesse. Sellest kõigest on huvitav lugeda üks, teine ja kolmaski kord.
Ning see ime jätkus filmitriloogia kahes järgmiseski osas, kui “Kevade“ lastest said täiskasvanud.
Minu meelest tasub esile tõsta ka “Sügise” kehvusest täiesti vaadatava filmi tegemist. Kahtlemata on siin kaalukas osa olnud eesti kirjanduse suurmeistri Mats Traadi stsenaariumil.
Kui kirjandusteos “Sügis” eesti kirjandusloos eriti kõrgele ei tõuse, on sellel põhinev linateos meie filmiajaloos sisse võtnud hoopis väärikama koha.
Palli, I. (2011). Arvo Kruusemendi meeletu temp. Maaleht, 17. sept.

Kohti filmis

Hinni talule on see juba kolmas kord ekraanile jõuda. 1970ndate keskel üles võetud Arvo Kruusemendi «Suves» asus siin Tootsi vanematekodu Ülesoo taluõu, kus ema (Herta Elviste) ja isa (Jüri Järvet) Venemaalt koju saabunud Tootsi tervitasid. Siinsamas maadles Kiir kivi veeretada. Kuraditosin aastat hiljem oli järg «Sügise» käes, koht ikka Ülesoo.
Päärt, V. (2003) Kultuuriminister lööb kaamera ees laudale katust. Postimees, 27. juuni lk. 24, foto.

Eesti filmiklassika

21. aprillil 2012 alustas ilmumist Eesti Päevalehe DVD-sari „Eesti filmiklassika“! See filmisari on eesti filmi sajanda sünnipäeva vääriline sündmus, mida on oodatud juba aastaid. DVD-plaatidele jõuab 45 palavalt armastatud mängufilmi, millest moodustuv sari koondab endas meie kultuuripärandi tähtsamaid tüvitekste mängufilmi valdkonnas. Tulemuseks on filmikollektsioon, mis kuulub aukohale igas Eesti kodus!

„Sügis“ on filmiklassika-sarja 45. film, ilmunud 23.02.2013.


Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm