Avaleht » Filmiliigid

Perekond (2004)

Dokumentaalfilm Kestus: 57:20

Sisukokkuvõte

Tallinnas elav kahe täiskasvanud tütre ema, Venemaa avarustest pärit kaunis Ida, suure südamega kange naine on kui ilmasammas, mille najal püsib lahku kasvanud perekond.

Venemaa avarustest pärit Ida on aastaid sõitnud brigadirina Tallinn-Moskva rongis edasi-tagasi Tallinna kodu ja Venemaa pealinna vahet, ikka üle piiri, mida nõukogude ajal ei olnud. Ka tema kaks tütart, kellele ema oma armastusega üdini pühendub, elavad teine teisel pool piiri: vanem tütar Peterburis, noorem Riias-Tallinnas. Ida palub soovidepuult oma tütardele armastust, armastust kogu eluks. Ta soovib, et tütarde elu oleks õnnelikum, et nende salajased soovid täituksid. Vanem tütar Nataša elab Peterburis, suvitab aga Pihkvamaal väikeses majakeses koos kaheaastase pojaga. Ida sõidab teda vaatama. Nataša räägib soojalt oma emast, kellel pole lapselapse heaks millestki kahju, kuid peaks hoopis endale mõtlema. Ta meenutab lapsepõlve kaugel Põhja-Venemaal, sõjaväelasest isa ja ema omavahelist läbisaamist, nende erinevusi. Isa oli rahulik ja peret hoidev, kuid tal ei jätkunud temperamentse ema jaoks piisavalt soojust ja armastust. Ida käib Pihkva järves ujumas. Vesi võtab kõik valud. Pärast suplust meenutab Ida lõkke ääres elus juhtunud üleloomulikke kokkusattumisi. Ida usub, et lähedaste inimeste vahel on piire ületav side,  

Noorem tütar Larissa ehk Lora, kes elab nii Tallinnas kui Riias, armastab klubielu ja pidusid. Ta tutvustab Riia geiklubi, mille aastapäeva tähistatakse just sex-peoga. Enne pidu demonstreerib ektsentriline Lora oma peoriietust. Ida näitab Lora maja Tallinnas, see on avar ja asub kaunis kohas. Ida sõnul tõi see maja talle endalegi eluisu tagasi. Tütar Nataša aga näitab enda esimest elamist Peterburi ühiskorteris. Kuigi see oli kehv ja kitsuke, on tal sellest ainult head ja soojad mälestused. Ühtlasi loeb ta ette isa vana kirja, mille ta kirjutas emale tema sünni puhul haiglasse. Isa Fedja elab peale erruminekut samuti Tallinnas, kuid omaette, kahekesi koeraga. Ida meenutab oma noorema tütre sündi ühel äärmiselt külmal detsembrikuul Põhja-Venemaal. Sõjaväelasest mees ei tulnud neile sünnitusmajja vastu, saatis sõduri veoautoga talle haiglasse järele ja jääkülmas kodus mähkis Ida vastsündinut teki all. Hing jäi sellisest hoolimatusest haigeks. Noorem tütar Larissa oligi  „raske“ laps. Nüüd Riias avab aga Lora oma esimese maalinäituse. Ida räägib armsaks saanud rongidest, oma tööst, teda kogu elu saatnud igatsusest. Ja valust, mille täitumata igatsus on hinge jätnud. Ida sureb kopsupõletikku. Ta ei näe oma noorima tütre laulatust, ega järgmiste lapselaste sündi.

Märksõnad: abielu | abieluprobleemid | abikaasa kaotus | armastus | armastuseigatsus | avameelsus | elamistingimused | elu analüüsimine | elukäik | ema | ema ja tütre suhted | ema kaotus | emaarmastus | erusõjaväelane | geiklubi | hingamisharjutused | igatsemine | isa | isa kirja lugemine | klounid | kodu | koer | kurbus | lapse sünd | lapsepõlvemälestused | laulatus | meenutused nõukogude ajast | naermine | noorusmälestused | näituse avamine | perekondlikud sidemed | puu embamine | rase naine | soojus | südamlikkus | tütred | ujumine | vagunisaatja | valusad mälestused | vene hing | vene kogukond | venelased Eesti Vabariigis | venelased väljaspool Eestit | võõrdumine | ülemeelelised kogemused | Vaata kõiki »

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm