Avaleht » Filmiliigid

Jaapani saadik Shin Sakuma läheb riigivanemale K.Pätsile volitusi esitama 20.05.1937 (1937)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 133 (1937. a. sündmusi), 9/22

Filmikroonikad Kestus: 00:20

Huviinfo

Eesti ja Jaapan

Eesti ja Jaapani riikidevaheline suhtlus sai alguse Vabadussõja ajal, mil Jaapan tunnustas äsja väljakuulutatud Eesti Vabariiki de facto Entent`i Ülemnõukogu otsusega 6.03.1919. Eraldi aktiga tunnustas Jaapan Eestit 8.03.1921.
1930ndatest kuni 1940. aastani tegutsesid nii Jaapani kui Eesti aukonsulid. 1934. aastal määrati ametisse Eesti aukonsul Dairenis, Lõuna-Mandžuurias, Alfred Ruthe, kelle tegevuspiirkonnaks sai kogu Jaapan. 1935 alustas tegevust esimene Jaapani aukonsul Tallinnas - Voldemar Puhk.
1937 akrediteeriti Riias resideeriv Jaapani saadik Shin Sakuma Tallinnasse ja 1939 avati Tallinnas diplomaatiline büroo, mis tegutses juulini 1940. (Voldikus ka foto Jaapani saadiku Shin Sakuma volikirjast 1939. 
Eesti ja Jaapan_Välisministeerium, http://www.vm.ee/?q=node/175 (28.06.2011).

Ajalehed sündmusest

Neljapäeval, 20. mai  keskpäeval andis keiserliku Jaapani saadik Shin Sakuma, kelle alaline asukoht on Riias, riigivanemale üle oma volitused. Pöördudes volituste üleandmisel riigivanama poole kõnega, tähendas Jaapani saadik, et tunneb erilist rõõmu selle üle, et ta on määratud siia esimeseks erakorraliseks Jaapani saadikuks ja täisvoliliseks ministriks. Juba kolm aastat on tal olnud võimalus  õppida tundma ja imetlema, viibides Riias, Eesti  ilusat maad ning virka ja töökat rahvast ning tema suuri edusamme kõikidel aladel.
Jaapani saadik Shin Sakuma on sündinud 1893. aastal ja Tokio Keiserlikus ülikoolis 1917. aastal promoveeritud õigusteaduste doktoriks. Shin Sakumal on seljataga pikk diplomaatiline karjäär. Riias on tema saadikuks 1936. aasta detsembrist alates.
Jaapani saadik esitas riigivanemale volitused (1937). Postimees, 20. mai, lk 3.
Jaapani saadik imetles Eesti edusamme (1937). Päevaleht, 21. mai, lk 3.

Isikuid

Jaan Junkur VR I/3 (24. veebruar 1887 Holdre vald, Viljandimaa – 27. jaanuar 1942, Sevurallag, Sosva, Sverdlovski oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonel). Teenis tsaariarmees ning lõpetas Vilno sõjakooli. Eesti sõjaväes teenis Junkur aastail 1918–1940. Võitles Vabadussõjas. Teenis hiljem Eesti välisesindustes. Aastail 1939–1940 oli Junkur Harju Sõjaväeringkonna ülem.
Jaan Junkur, http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Junkur (27.06.2011).

Üksik-vahipataljon

Üksik-vahipataljon loodi ametlikult 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Ka presidendi Kadrioru lossi vahtkonna pani välja Üksik-vahipataljon, mis oli tunduvalt suurem kui tänapäeval. Tolleagne vahiteenistus oli erakordselt raske: ööpäevaseks toimkonnaks pidi pataljon välja panema 564 meest. Sõduritel oli 24 tundi teenistust ja 24 vaba.
1. juunil 1920. a. nimetati Vahipataljon iseseisvaks väeosaks – Tallinna Üksik-vahipataljoniks.
Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuari 1928.
Vabariigi presidendi otsusega 19. aprillist 1940 lubati Vahipataljonil vastu võtta Eesti Panga poolt annetatud lipp ning kinnitati selle üksikasjalik kirjeldus.
Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940 oli Vahipataljon sunnitud oma kasarmutest välja kolima ning augusti lõpuks formeeriti selle isikkoosseis ümber peamiselt 21. Laskurpolku.
Pataljoni ülemad:
kolonel Oskar Raudvere  1919-1934
kolonelleitnant J. Junkur 1934-1940
Põhja Kaitseringkonna Vahipataljon, http://www.vahipataljon.ee/index.php (27.06.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm