Jaapani sportlased staadionil (1937)

Toonastest ajalehtedest

Kadriorus saavutati maailma tänavune parim resultaat kolmikhüppes. Kaugushüppes M. Harada 7.35, R. Toomsalu 7.33. Toomsalu võitis 100 m jooksus kaht jaapanlast ajaga 10,7. 1500 m jooksus esikoht R. Nakamurale 4.01,0, teisele kohale tulnud U. Ubalt uus eesti rekord 4.03,0. Kõrgushüppes N. Asakuma 196, kolmikhüppes Harada 15.67, R. Togami 14.92. Wiiding kuuli 15.76, G. Sule oda 62.83, R. Annamaa vasarat 47.98.
Kergejõustiku hiilgetagajärgi staadionil (1936). Päevaleht, 11. juuli.

Isikuid

Ruudi Toomsalu (2.04.1913 Tallinn - 3.08.2002 Tallinn). 1931. a lõpetas ta J. Westhomi gümnaasiumi, 1934-39 õppis ta TÜ õigusteaduskonnas, 1939-40 USAs Iowa ja 1945-46 New Yorgi ülikooli kehalise kasvatuse teaduskonnas, lõpetas 1949 TRÜ kehakultuuriteaduskonna.
1936. a Berliini olümpiamängudel osales Ruudi Toomsalu 100 m jooksus ja kaugushüppes, Euroopa meistrivõistlustel 1938. a saavutas ta kaugushüppes 5. koha. Ta on tulnud 22 korda Eesti meistriks sprindidistantsidel, kaugushüppes ja teatejooksudes, hulgaliselt on ta parandanud Eesti rekordeid erinevatel jooksualadel ja kaugushüppes.
Ruudi Toomsalu on töötanud õppejõu ja treenerina TRÜs, Tallinna Noorsoo Spordikoolis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis.
1965. a omistati talle ENSV teenelise sporditegelase aunimetus, 1998. a pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi. Ta on olnud Eesti Olümpiakomitee ja spordiseltsi "Kalev" auliige.
Eesti spordi biograafiline leksikon. Ruudi Toomsalu, http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Ruudi_Toomsalu (07.07.2011).