Avaleht » Filmiliigid

Naine kütab sauna (1978)

Villem Grossi romaani "Talvepuhkus" ainetel

Mängufilm | Draama Kestus: 66:28

Huviinfo

Tallinfilmi annotatsioon

Filmi tegevus toimub kaasajal Tartus, Tallinnas ja Vana-Artnal. Filmis käsitletakse lihtsa töölisnaise Anu elulõiku, mis ei hõlma rohkem kui paar-kolm päeva, kuid milles avanevad - osalt ka meenutuste näol - tema elu olulisemad sõlmitused. Žanrilt võib filmi nimetada Anu monodraamaks. See on lugu naisest, kelle perekonnaelu on purunenud ja kes oma igapäevases elus puutub kokku argise kalkusega, ent jääb sellest hoolimata moraalseks võitjaks tänu oma tervele ellusuhtumisele ja optimismile. Järkjärguliselt avaneb selle esimesel silmapilgul nii väheütleva naise sisemine ilu, tema elukäsitluse paikapidavus, ning vaatajale saab selgeks, et ta suudab temas peituva hea edasi anda oma lapsele ja mingil määral ka kogu ümbrusele. Film on ülistus tööle ja inimsoojusele, mis meie igapäevase elu inimväärseks teeb.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 56.

Filmist ja selle teest ekraanile

Tootmine: 31.10.1977-7.08.1978

Villem Grossi romaanis "Talvepuhkus" (1975) kujutatakse Anu Soldami elu 20 aasta vältel, filmi "Naine kütab sauna" tegevustik on viidud mõne päeva peale viidetega minevikku.

Filmis tehti Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi otsusega mitmeid parandusi. Pärast filmitud materjaliga tutvumist (10.10.1978) soovitati eemaldada filmi arengut pidurdavad minevikuepisoodid, “sest lavastajal on olevikuepisoodidega õnnestunud luua mõistetav ettekujutus toimuvast minevikus.”
R-1707, sü 1685.

Filmi pealkirjast

Vladimir Valutski kirjanduslik stsenaarium kandis nime “Talvepuhkus” (29.06.1977). Tallinnfilm võttis selle vastu (10.07.1977) nime all “Naine kütab sauna” (Talvepuhkus), režiistsenaarium: “Naine kütab sauna”.
R-1707, sü 1690.

Filmi vastuvõtmisel (25.09.1978) ei tahtnud Moskva anda luba “Женщина топит баню” muutmiseks nime vastu “Зимний отпуск”, sest sellenimeline olevat juba fondis olemas. Lõpuks luba siiski anti.
R-1707, sü 1687.

Rollidest

Anu Soldami rollikandidaadid: Leida Säälik, Mari Lill, Elle Kull, Siina Üksküla, Iivi Lepik, ...Liepina, Laida Kull.

Giid Olga rollis Svetlana Orlova (13.08.1946 – 01.05.2003) – Vene Draamateatri näitlejanna.

Välismaalased filmis: Goskino stsenaariumide kolleegium (01.08.1978) ei soovinud (põhjust nimetamata) filmis näha ungarlasi (kes filmis ka ungari keeles kõnelesid), vaid “mingi kommertsfirma esindajaid”. Väliskülaliste uus keel (prantsuse) räägiti sisse, ja väga sünkroonselt.
R-1707, sü 1685, lk 38.

Film on dubleeritud vene keelde 1979. Dubleerijate nimekiri: http://www.kino-teatr.ru/kino/movie/sov/2496/titr/print/ (13.12.2011).

Algselt kavandati filmi värvilisena ja tavalisele ekraanile. Valmis sai mustvalge, laiekraan.
Tallinnfilmi kunstinõukogu otsustas (05.09.1978) anda filmile esimese tasustamisgrupi.

Levik välismaal

Soveksportfilm sõlmis linastuslepingu järgmiste riikidega (kuni 31.01.1980): Ungari (TV), Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia (TV).

Arvo Kruusement meenutab (2011)

Suur ja uhke saun leiti Arvo Kruusemendi sõnul Kuusalu vallast. “Saunapeod olid tollal väga moes,” märkis Kruusement.

Oma sõnul on tal selle filmiga seoses siiani hingel, et algul pidid välismaalastest saunakülalised olema ungarlased, kuid poliitilistel põhjustel ei sobinud see mitte.
“Öeldi, et las olla soomlased, üks ja sama soomeugri rahvas kõik, kuid need mehed polnud soomlaste moodigi,” rääkis Kruusement.
Lõpuks loeti ungarlastele stuudios peale prantsuse keel, kuid näiteks Tšehhis, kuhu film ka vaatamiseks läks, saadud Kruusemendi kinnitusel siiski kohe aru, et tegemist on ungarlastega.

“Aga mu süda vaevab siiani, et see film on olnud parem,” sõnas ta. “Filmis on aga väga head näitlejad ning eelkõige kannab selle välja peategelane.” Ita Ever olnud Anu rolli koheselt Kruusemendi soov, kuid operaator Jüri Garšnek, kes armastanud filmidesse oma tuttavaid sokutada, kurtnud, et Everil on kõrge laup, mida on keeruline valgustada.
Everi tegelaskuju tuleb Kruusemendi kinnitusel väga hästi esile ka praegu, mil heli ja pilt on ajas tugevasti kannatada saanud.

Bianca Mikovitš, B. (2011). Ita Ever ja Arvo Kruusement meenutasid “Naine kütab sauna” tegemist ja tagamaid. Maaleht, 10. apr, http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/ita-ever-ja-arvo-kruusement-meenutasid-naine-kutab-sauna-tegemist-ja-tagamaid.d?id=43658713 (29.05.2012).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm